Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2445389t1h043c.jpg)
Alates selle aasta algusest pole Viljandimaal enam oma tööhõiveametit, sest see reorganiseeriti riikliku Tööturuameti Viljandi osakonnaks.
Nimemuutusest tähtsamad on uued seadused, mille eesmärk on pikaajalisi töötuid individuaalsemalt aidata ning vähendada ameti tähtsust pelga registreerija ja vahendajana.
Tööturuameti Viljandimaa osakonna juhataja Peep Raju, miks seda reformi vaja oli?
Reorganiseerimise põhjused peituvad 1. jaanuarist jõustunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses, sest sellega muutus meie töö ideoloogia.
Alates 2001. aastast, mil ühel töövahenduskonsultandil tuli tegelda 600—650 kliendiga, on töötus pidevalt vähenenud. Igale vabale inimesele ameti otsimine ei ole enam meie põhitöö. Edaspidi keskendume riskigruppidele ja vaatame, mida on vaja konkreetse inimese tööturule toomiseks. Näiteks on meil möödunud aastast ametis inimene, kelle ülesanne on juhtumhaaval tegelda puuetega inimestega, kelle jaoks on neli täiesti uut teenust.
Eks see ole natuke aja nõue, et need muudatused tulid. Seadust valmistati ette ligi poolteist aastat ja me saime selle väljatöötamisest osa võtta. Uus osakondade süsteem on üsna loogiline ning erinevalt mitmest teisest riigiametist pole meil nelja piirkondlikku keskust.
Kuivõrd juhtimine tsentraliseeritakse?
Kuidas asjad täpsemalt jäävad, selgub aja jooksul, aga meie peadirektor on öelnud, et ta delegeerib osakondadele nii palju kui võimalik.
Kui Viljandimaa Tööhõiveamet muudeti osakonnaks, siis selle Abja-Paluoja büroo kaotati ära. Miks?
Sulgesime Abja-Paluoja büroo, sest teenust seal tegelikult ei pakutud. Tegemist oli ainult töö vahendamisega: kui oli vabu töökohti, siis oli, kui ei olnud, siis ei olnud.
Teiseks on Abja kandis töötute arv paari aasta taguse ajaga võrreldes oluliselt vähenenud. Kui kunagi oli nelja omavalitsuse peale 500 registreeritud töötut, siis praegu on neid jäänud 190. Nüüd tuleb neil küll enda registreerimiseks iga 30 päeva tagant Viljandisse sõita, aga töötud peavad saama ikkagi mingit riiklikku teenust, mitte lihtsalt registreerimisvõimalust, ja seda Abjas pakkuda polnud.
Lisaks tuleb mängu võrdse kohtlemise printsiip. Miks peaks Abja inimene saama märkimise seal ära teha, aga Tarvastu või Kolga-Jaani elanik peab selleks Viljandisse tulema?
Mitu inimest tuli ümberkorralduste tõttu koondada?
Üks töövahendaja Abja-Paluojalt ja teine Viljandist. Raamatupidamise Tallinnale ülemineku tõttu kadus veel pool kohta.
Kas te neile olete uue töö leidnud?
Tööturuametil oli vabu kohti pakkuda vaid Ida-Virumaal ja neist nad keeldusid. Nagu ma aru olen saanud, plaanivad nad ennast töötuna arvele võtta ja meie büroo kaudu endale sobivat tööd otsima hakata.
Ütlesite, et tahate pakkuda rohkem kui ainult töötuna arvele võtmist või töökohtade vahendamist. Mida töötu teie juurde tulles nüüd siis saab?
Uue seaduse kohaselt koostatakse igale tööotsijale individuaalne tööotsingu kava, kus nähakse ette, mida riik saab pakkuda ja mida ta ise teeb, et tööd leida.
Kava koostades lepib konsultant töötuga kokku, mida too järgmise kuu aja jooksul töö saamiseks teeb. Näiteks, et külastab kahte tööandjat ja käib meie korraldatud grupikonsultatsioonil. Kuu pärast tagasi tulles räägib ta konsultandile, mida ta on selle aja jooksul saanud ja kus tekkisid takistused. Näiteks, et käis grupikonsultatsioonil, aga ei saanud ühest või teisest asjast aru, või et külastas kahte tööandjat, aga sellel või sellel põhjusel ei võetud tööle.
Siis tuleb koos konsultandiga mõelda, mida võiks teha, et nendest probleemidest üle saada. Võib-olla vajab inimene erialaõpet või tööpraktikat, mille tulemusena ta näeb, kas see amet talle sobib.
Peamise rõhu paneme just tööle riskigruppidega ehk nendega, kelle tööle saamine on raskendatud. Lihtsalt vaba töökoha ja töötu inimese omavahel kokku viimist pole praeguse tööjõupuuduse juures enam nii palju vaja, nad leiavad ise teineteist üles.
Suvel olid teie tööpakkumiste stendid kuulutusi täis. Kuidas on olukord praegu?
Töökohti on ka praegu pakkuda, aga sageli on nende häda väike palk. Mulle tundub siiski, et surve palkadele on praegu üsna suur ja tööandjatel ei jää muud üle, kui oma kasumit natuke vähendada ja rohkem maksta. Muidu töölisi ei leia.
Kui paar aastat tagasi tahtsid ehitusfirmad ikka, et plaatija oleks hea plaatija ja müürsepp tasemel müürsepp, siis nüüd ollakse nõus ka kehvemate oskustega inimesega, peaasi, et ta tahaks seda tööd teha ja ametit õppida.
TÖÖTUS
1. detsembril oli Viljandimaal registreeritud 915 töötut, mis moodustab 2,8 protsenti maakonna tööealisest elanikkonnast.
Allikas: Tööturuamet