Jaagup Kreem eelistab live’i

Sel suvel käisid Terminaatori liikmed Jaagup Kreem ja Elmar Liitma USA-s, kus aastaid tagasi sinna kolinud Viljandi päritolu muusika- ja filmimees Priit Jürjens neile meeldejääva ringreisi korraldas. Foto: Erakogu

Eeloleval reedel annab Viljandi kultuurimajas kontserdi Eesti üks populaarsemaid rokkbände Terminaator, kes pärast tihedat detsembrikuud teeb esinemistes paarikuise pausi.

«Sakala» vestles enne kontserti Terminaatori laulja Jaagup Kreemiga ning sai teada, et bänd valmistub kevadel välja andma plaati uute lugudega, töös on ka soomekeelne plaat.

Jaagup Kreem, kuidas Terminaatoril praegu läheb?

Hea meel on tõdeda, et Terminaatoril läheb üllatavalt hästi. Just tulid välja CD ja DVD. Nendele on väga hea vastukaja. Uue plaadi materjal on peaaegu koos, see tuleb välja kevadel. Kontserttegevus on väga aktiivne, detsembris on kõik nädalavahetused täis ja isegi nädala sees on mänge.

Jaanuaris lähen ma mandlioperatsioonile ning seetõttu ei ole jaanuaris ja veebruaris kontserte.

Suvel läheme tuurile ja tõenäoliselt teeme seda koos Toe Tagiga. Augustis kavatseme Nukuteatris välja tulla uue muusikaliga.

Terminaator tuli kokku 1987. aastal, praeguseks olete algkoosseisust vist ainult teie alles jäänud?

Suurem tuntus tuli 1994. aastal esimese kassetiga, kus olid hitid «Torm», «Meeletu maailm» ja «Ainult sina võid mu maailma muuta».

Algsest koosseisust olen tõesti ainult mina järel. Elmar Liitma ja Harmo Kallaste on bändis päris pikalt olnud, ehkki nad on vahepeal ära käinud. Roll ja Henno Kelp on uued liikmed.

Et bändi stiil pole pole aja jooksul muutunud, siis võib öelda, et Terminaatori nägu ja kõla sõltub eelkõige Jaagup Kreemist.

Nii võib öelda küll.

Kas Terminaator pole plaaninud oma stiili muuta? Kui ma ei eksi, siis 1995. aastal rääkisite raadiointervjuus, et lähete karmimaks.

Terminaator pole kunagi olnud moevooludega kaasajooksja. Ma ei näe selleks mingit põhjust.

1995. aastal rääkisime, et meie muusika muutub käredamaks ja agressiivsemaks ning nii ka läks. Praegu kasutame käredamat sound ’i ja lood kõlavad raskemalt. Taust on tunduvalt tihedamaks ja huvitavamaks tehtud.

Ma ise ei ole selline vend, kes stuudiotööd väga naudib, publiku ees on ikka lahedam esineda. Seetõttu oleme oma lavaesinemisega tugevat tööd teinud.

Kui kaua võib Terminaator samamoodi jätkata? Kas 10—15 aasta pärast võib teie bändi nagu Rock Hotelli näha keskealisele publikule oma kuldajahitte mängimas?

Miks mitte mängida 15 aasta pärast vanemale publikule, kes niikuinii kasvab koos meiega.

Kui ma näen, et meil pole enam kuhugi areneda, siis astun kõrvale, aga praegu on sellest vara mõelda. Sal-Saller on minust umbes kümme aastat vanem ja ikka on tal palju noort publikut.

Miskipärast on Terminaatorile külge jäänud teismeliste bändi imidž, kuigi tegelikult annab bänd palju kontserte õhtusel ajal klubides ja täismajale.

On rõõm näha, et Eesti publik on arenenud ja hindab bändimuusikat järjest rohkem. Need ajad, mil esinema kutsuti paar lauljat, kes minidiskilt tuleva heli taustal suud liigutasid ja tantsisid, hakkavad läbi saama.

Kas mul on õigus, et Soome ja USA on teile hingelähedased?

USA kohta ma seda ehk nii palju öelda ei saa, kuid Soome on mulle küll väga hingelähedane.

Kumb on teie loomingut rohkem mõjutanud, kas Dingo või Guns N’Roses?

Kindlasti Dingo, sest seda ma kuulasin juba siis, kui GN’R-i mehed veel mähkmetes käisid. Dingo läks 1985. aastal laiali, GN’R tekkis 1987.

Muusikapisiku olen saanud Eppu Normaalit, Sielun Veljetit, Pelle Miljoonat ja Dingot kuulates. Ma tunnen nende muusika ja tekstidega lähedust ning loodan, et põhjamaist kargust ja süngust on ka meie lugudes. Ka see, et kõik need Soome bändid laulavad oma emakeeles, mõjutas, et Terminaator hakkas tegema eestikeelseid lugusid.

Muidugi ma loodan, et Terminaatori muusikas on Ameerika mõjusid, sest meie lemmikbändid on läbi aegade olnud sellised klassikud nagu Mötley Crüe, Guns N’Roses ja Aerosmith.

Praegu on teil valmimas soomekeelne plaat.

Soomekeelne plaat on peaaegu valmis. Ootame, et Soomes läheks jõuluhullus üle. Seal antakse jõulude puhul mitusada plaati välja. Pole mõtet täiesti uue asjaga vahele trügida.

Meil on Soomes üks singel välja tulnud — «Romula», ehk soome keeles «Romua» —, mille raadiojaamad väga hästi vastu võtsid.

Kas Terminaatoril on olnud plaane Euroopat vallutama minna? Kas te olete kunagi mõne ingliskeelse loo teinud?

Ingliskeelset lugu pole me vist tõesti Termikale kirjutanud. Kui ma olin 20, siis sai ikka mõeldud, et maailm on valla, lähme vallutame ta ära. Praegu pole sel nagu enam suurt mõtet. Miks ma peaksin üle 30-aastasena olema artist, kes mängib kontsertidel enne soojendusbändi?

Milliseid Eesti bände hindate, kellega tahaksite näiteks tuurile minna?

Mulle meeldivad need vennad, kes kirjutavad oma lugude tekstid ise. Nad on siiramad kui teised. Ma ei taha seejuures midagi paha öelda The Suni või Tuberkuloitedi kohta.

Mulle meeldib väga Toe Tag, kellega koos tuuri plaanime, ka Smilers ja Genialistid on lahedad. Noortest tegijatest on väga kihvt bänd Brides of the Bloom.

Lemmikuga samal laval

Jaagup Kreemile on hingelähedane olnud soomlaste ansambel Hanoi Rocks. Mees räägib, et tal on 1985. aastal tehtud pilt, millel ta on oma toas ja seinal on Hanoi Rocksi plakat.

«Usu või mitte, nüüd, 20 aastat hiljem, kui Terminaatoril oli esimene esinemine Soomes, õnnestus mul Hanoi Rocksiga ühel laval esineda ja lava taga suhelda. See maailm on ikka jube väike!»