Eesti Põllumajandusülikooli limnoloogiakeskuse professori Ingmar Oti sõnul on inimtegevus aegade jooksul Viljandi järve seisundit oluliselt mõjutanud, seda nii hea kui halva külje pealt.
Viljandi järve uuring tekitas palju küsimusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seetõttu ei saagi tema sõnul Viljandi järve pidada looduslikus režiimis olevaks veekoguks.
Ingmar Ott käis Viljandi järve juures tehtud uurimistöid siinses kultuurimajas tutvustamas 15. novembril.
Uuringud olid tehtud Viljandi Linnavalitsuse tellimusel ning nende eesmärk oli veekogu ökoloogilise seisundi ja elustiku hindamine. Samuti järve koormustaluvuse selgitamine, puhkemajanduslike võimaluste hindamine ja tervendamismeetodite soovitamine.
Viljandi abilinnapea Rein Triisa sõnul rahastasid uuringuid Viljandimaa keskkonnateenistus ja Viljandi linn ning need läksid maksma ligi 250 000 krooni.
2004.—2005. aasta jooksul uurisid Viljandi järve Eesti Põllumajandusülikooli limnoloogiakeskus, osaühing Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo ning Tartu Ülikooli geograafia instituut.
Osa vaatlusi veel käib ning need lõpevad 2006. aasta jaanuaris.
«Sakala» keskendus oma intervjuus Ingmar Otiga vaid mõnele üldhuvitavamale küsimusele. Asjast rohkem huvitatud inimesed saavad mahuka ja detailse uuringu aruandega tutvuda Viljandi Linnavalitsuses.
Ingmar Ott, kas Viljandi järve olukord on hea või halb?
Halb see igal juhul ei ole, pigem keskmise ja hea vahepeal. Viljandi järve olukorda on üsna keeruline hinnata ning selle elustiku näitajad annavad erinevaid tulemusi.
Väga heas seisundis on näiteks kalastik. Mikrovetikate koosseis ja biomass on samuti väga heas seisukorras.
Kui räägime keemilistest näitajatest, siis fosfori hulk vees on üsna madal, mis on samuti väga hea.
Mis tekitab kõige rohkem probleeme?
Probleeme on suurtaimede levikuga, eriti nende vohamisega ujula piirkonnas. Seal on liigid, mida kutsume eutrafentideks, need on liigtoiteliste vete indikaatorid.
Vees on palju lämmastikku. Praegu see ei realiseeru, sest mikrovetikatele on teist toitesoola, fosforit, vähe. Nii ei teki lämmastikurohkes vees intensiivset vee õitsengut ehk mikrovetikate rohkust.
Ükskord võivad need tingimused aga muutuda.
Ütlesite ettekandes, et need murettekitavad näitajad võivad olla seotud kaldal tehtud korrastustöödega.
Jah. See on küll vaid oletus, mida tehes tugineme oma kogemustele.
Oleme nimelt näinud ka mujal selliseid olukordi, kus veekogu on olnud aastakümneid heas seisundis. Siis tuuakse plaažile kruusa ja liiva (just neid kahte korraga) ning olukord muutub järsult.
Suure koguse kruusa lühiajaline vette valgumine mõjutab oletatavalt nii palju järve enda setteid, et toitesoolad lahustuvad veemassi.
Viljandis võib vee seisukorda mõjutanud olla veel see, et linnapoolset kaldanõlva on korrastatud. Seal on raiutud palju lepa- ja pajuvõsa. Puid on maha võetud ka Valuoja suudme lähedal asuvalt märgalalt.
Kui enne moodustus võsast niinimetatud puhvertsoon, mis järve üsna järskudelt nõlvadelt valguvaid aineid kinni pidas, siis nüüd seda enam ei ole. Vihm uhub kõik pinnasesse talletatu otse vette.
Selline niiskelt alalt võsa raiumine vabastab just eriti lämmastikku, mis praegu on järvevees probleemiks.
Kas see, et inimesed on suviti vahel kurtnud Viljandi järve veest lööbe saamist, võib olla tingitud järvetaimestiku vohamisest ja veeõitsengust?
Veeõitseng ehk mikrovetikate masspaljunemine võib vahel olla küll löövete põhjus, kuid praeguses seisus Viljandi järves surmkindlalt mitte. Olukord ei ole seal nii halb.
Lööve on tingitud partidest. Inimestele meeldib neid järve ääres toita ja linnud on selleks väga hästi kohanenud.
Partide parasiit on üks imiussi vastne, kes ründab ka inimesi. Ja rannas madalas vees, kus on pardid ja kuhu läheb ka ujuja, ta seda teebki. Kuigi vastne inimesele midagi halba ei tee, jätab ta endast nahale lööbe.
Teine asi on selles, et kui inimene on talv otsa pükstega ringi käinud, kevadel neist välja hüppab ja ujuma läheb, on tema nahk alles õrn. Juhtub sama, mis karjamaale paljajalu taimede vahele ukerdama minnes, sest midagi seal ikka kriimustab.
Leidsite uuringute tulemusena ka üht-teist üllatavat: järvepalli koloonia.
Jah, tõesti.
Teadsime ennegi, et Viljandi järves leidub järvepalle, kuid meil oli andmeid vaid üsna nigelatest eksemplaridest.
Nüüd avastasid kolleegid Helle Mäemets, Lilian Freiberg ja Kadi Palmik väga tugeva populatsiooni, kus on tõeliselt ümarad ja prisked järvepallid. Täpsema leiukoha jätaksin saladuseks, et inimesed ei hakkaks neid suveniirideks korjama.
Kas haruldane vingerjas elab Viljandi järves edasi?
Elab küll. Eestis on sel alal kõige tugevam spetsialist Meelis Tambets, kes töötab Eesti Loodushoiu Keskuses ja Tartu Ülikooli Mereinstituudis. Tema on siin vingerjat püüdnud ja kinnitab, et ei ole mingit kahtlust, Viljandi järves on see kala alles.
Mida soovitate Viljandil selle järve osas ette võtta? Kas üldse peab midagi tegema?
Kui korra on juba järve majandama hakatud, tuleb seda ka edasi teha.
Nagu ettekandeski välja tõin, on randa kruusa vedamine tõstnud järvevee karedust. Selles mõttes on see hea, et mida karedam on vesi, seda puhtam ta on, see tähendab, et vette vabaneb vähem fosforit.
Karedust peaks aga kontrollima ja ühel tasemel hoidma.
Plaaži peab igal juhul korrastama. Meie paneksime ka pead kokku ja vaataksime, mida oleks meie kogemuste põhjal seal hea teha.
Kõige tähtsam on praegu minu arust sademetevee küsimus. Tuleb kontrollida, kas seda satub otse ujulasse ja vajadusel tuleb probleem lahendada.
Olen kuulnud selles osas kahte varianti. Ühe kohaselt on kogu sademetevesi kinni püütud ja kanaliseeritud, teise kohaselt valgub vihmaga ja lume kiire sulamise ajal vesi linnast alla otse järve. Ujula osas paraku puudub looduslik kaitseriba.
Selge on ka see, et ujula osas on veetaimede niitmine kasulik. Need tuleb rannaveest välja viia juuli lõpul, mil taimed on täiskasvanud ja end korralikult toitesooli täis imanud. Seda tuleb püüda teha põhja kraapimata.
Järve seisundit aitavad kindlasti parandada röövkalad. Nad söövad lepiskalu, mille tulemusena jääb alles palju loomset hõljumit. Viimati nimetatu hävitab fütoplanktoni ja muudab vee selgeks. Meie kogemuste põhjal toimib selline seos mõnes Eesti järves hästi.
Kas järve läbivoolu kiirendamine võib sellele hoopis halvasti mõjuda?
Jah. Viljandi järv on kihistunud, kuigi mitte väga tugevalt. Selle setetes on päris palju toitesooli.
Kui me nüüd tohutu veevoolu järve laseme, liiguvad põhjas olevad toitesoolad ülespoole ja lülituvad aineringesse. Nad suurendavad taimede kogust ja muudavad kogu ökosüsteemi.
Leidsite järve setetest reostust. Kas uuring leidis vastuse, kust see veekogusse tuleb?
Järve valgala uurimine on veel pooleli. Tartu Ülikooli geograafiainstituut alustas seda 2005. aasta jaanuaris, kuid et uuringut tuleb teha terve kalendriaasta jooksul, tehakse viimased mõõtmised detsembris. Siis saame bilansi korralikult kokku panna.
Arvo Järveti andmetel on selge see, et järve lõunapoolselt valgalalt tuleval veel on väga kõrge lämmastikühendite sisaldus.
Osaliselt jääb see küsimus ikka üles, sest reostust, mis läbi pinnase järve vette filtreerub, ei saa me kuidagi mõõta.
Kinnitasite, et uuringud jätkuvad, sest olete Viljandi järve lülitanud ühte rahvusvahelisse projekti.
Nii see on.
Tegemist on veepoliitika raamdirektiiviga ehk Euroopa Komisjoni dokumendiga, mille kohaselt peavad 2015. aastaks olema kõik Euroopa siseveekogud heas seisundis.
Enne seda tuleb välja selgitada, kuidas Euroopa veekogud üldse välja näevad, milline on nende hea seisund ja kuidas veekogude olukorda parandada. See väga nüansirikas projekt on juba käivitunud.
Praegu peab iga osavõtjariik välja pakkuma oma maalt järvi, mida võrreldakse ja uuritakse. Eestist esitame projekti 13 järve ja Viljandi on üks neist. Teie maakonnast on see ainuke veekogu.
Arvamus
Rein Triisa,
Viljandi abilinnapea
See uuring annab meile mingisuguse selguse ja näitab, mida peaksime edasi tegema, kas või uuringute vallas.
Seda on Viljandi inimestele muidugi raske öelda, et külvame nüüd randa muru maha ja liivalt saab vette minna ainult paarist kohast. Lõpuks peame aga võib-olla tõesti asjadesse natuke teisiti suhtuma hakkama, kui sellel on teaduslikud põhjendused taga.
Arutelul jäi küsimusi üles veel küllaga. Proovime koos keskkonnateenistusega Viljandimaalt ja Eestist raha leida, et uuringuid jätkata.