Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koos hingedepäevaga algas kogu Eestis aktiivne nõiajaht, mis kestab kuni kevadise volbriööni.
Tänavuse nõiajahihooaja ajal on lubatud Eestis küttida kuni 40 nõida, sealhulgas kümme posijat, viis ravitsejat ja kolm ennustajat. Täpsemaid andmeid iga maakonna kohta saab küsida maakondlikust nõiajahikeskustest.
«Eestis on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega tunduvalt rohkem nõidu ja seega on nende populatsiooni piiramine meil täiesti normaalne,» rääkis üks tundmatuks jääda sooviv elupõline nõiakütt.
Samas tuleb nõiajahi ajal arvestada reeglitega. Nii ei tohi küttida poegadega nõida, sest selle eest võib oodata kütti kopsakas trahv. Samuti tuleb kõik alamõõdulised nõiad metsa tagasi lasta.
Kui Eestis on iga-aastane nõiajaht üsna tavaline asi, siis Lääne-Euroopas on mitmes riigis nõiajaht sootuks keelatud.
Nimelt on sealmail väga hinnatud nõidade luuavartest tehtud kabenupud ja ilusate ning hirmkallite mänguvahendite jahil olevad salakütid on suutnud maha nottida enamiku nõidadest.
Euroopa Liidu jahinduskomisjoni esimees Toomas Ilves rääkis, et selle asemel püütakse Euroopa nõiaküttidele pakkuda asendustegevust. Selle tarbeks on mitmes suuremas linnas rajatud spetsiaalsed keskused, kus soovijad saavad ümber õppida natsiküttideks.
«Samas tekitab muret see, et ka natsid on üsnagi ohustatud liik ja kipuvad vaikselt ära surema,» lisas Ilves. «Nende asemele on õnneks tekkimas uus alamliik neonats (siegus heilus novus ).»