/nginx/o/2018/01/31/7530097t1hff11.jpg)
Näitleja Andres Tabun luges eile Edgar Valteri maalinäituse avamisel ette ilmeka loo kunstnik Kukkelist, kes poolkogemata müüb tapeedivabrikandile ja tema prouale maha maali «Hääletu sosin».
Edgar Valteri maailm jõudis Kondasesse
10. november 2005, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on viimane lugu vanameister Edgar Valteri uuest raamatust «Ikka veel kummitab». Nagu kummitusloole kohane, müüb kunstnik Kukkel oma väravatorni ateljees ostjale iseenda maali asemel hoopis kummitusest sõbra Susanna töö.
«Kui kirju on maailm! Aga — elada võib,» ütleb Kukkel seepeale ja küllap teeb ta seda Edgar Valteri häälega. Nii on ilmselt ka Puukoga «Pokuraamatust» või Tuutuga «Isand Tuutu ettevõtmistest».
Eile Viljandis Kondase Keskuses maalinäituse avamisel ja raamatu esitlemisel viibinud kunstniku kasutütar Külli Leppik tunnistas, et kunagi on ka Edgar Valteri ateljee asunud tornis, nimelt Tallinna vanalinnas ning just sealt on pärit kummituslugude õhustik.
Mätastarnad kukkusid lobisema
«Pokuraamat» sündis siis, kui kunstnik Võrumaa metsade vahel jalutades ühtäkki tajus, et need madalamate kohtade mätastarnad teda mitte ainult ei põrnitse, vaid lausa jutustavad.
Seda, kuidas sündis sõna «poku», ei mäleta enam keegi. See oli eesti keeles täiesti uus sõna, mis aga kulutulena levis ja mida kõik paugupealt mõistsid.
Nüüd teab iga eestlane ajaloolisel Võrumaal rajamisel olevast Pokumaast. See ei näe välja veel kaugeltki niisugune, nagu Edgar Valteri ja Külli Leppiku meelest olema peaks, kuid juba praegu on seal avatud kolm matkarada, mis õpetavad inimest loodust märkama.
Raamatukoguhoidja Reet Lubi oli Kondase Keskusesse tulnud koos linnaraamatukogus üsna ära loetud «Pokuraamatuga» ja rääkis oma esimesest kohtumisest selle teosega ajal, mil ta oli juba täiskasvanu.
/nginx/o/2018/01/31/7530113t1hedd7.jpg)
«Te lugege seda koos lastega, aga lugege ka omaette, sest siin on väga palju sellist, mida me teame, aga mille peale me ei mõtle,» toonitas ta.
Kümne aasta maalid
Kunstiteadlane Mari Vallikivi lisas, et mida paremini on inimene kursis Edgar Valteri raamatutega, seda rohkem jutustavad talle Kondase Keskusesse üles pandud maalid.
«Te vaid vaadake! Mitte üht teist nii tundlikku ja nii avatud meelega maalijat siia kõrvale meil Eestis panna ei ole,» kommenteeris ta.
Edgar Valteri maalitud tööd on valdavas osas inspireeritud Võrumaale iseloomulikust maastikutüübist ja sellesse kätketud arhailisest õhkkonnast. Nende keskel on inimene, kes elab looduslähedases maailmas, kus jagub hoolivust nii iseenda kui kõige ümbritseva vastu ning jätkub õhku ja ruumi nii unistustele kui nostalgiale.
Edgar Valteri 29 maali aastaist 1995—2005 jäävad Kondase Keskusesse näha kuni 8. jaanuarini.
Arvamus
Külli Leppik,
Edgar Valteri kasutütar
Õpetame seal Pokumaal, kuidas näha tavalist: kuidas võib üks kooldunud toomingaoks olla sipelgate kaarsild või suur hall kivi otsekui magav vaal.