Paistu kirik kannab uut plekk-katust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eakas Paistu kirik on saanud uue plekk-katuse. Kellatornist alla vaadates saab tehtud tööst sellise pildi.

FOTO: Elmo Riig

Jaanuaritormis kannatada saanud Paistu kirikul on taas katus peal.

Tänaseks on osaühingu Wunibald Ehitus mehed, neli puu- ja neli plekkseppa, oma töö Paistus ära teinud.

Homme on oodata komisjoni, kes tehtu üle vaatab. 23. oktoobril on aga kirikus tänujumalateenistus, kus kiitust jagatakse nii ehitajaile kui neile, kes mitmel viisil vana pühakoja remontimisele ja hubasemaks muutmisele kaasa aitasid.

Kiriku remont pole kerge töö

Katusevahetus algas 25. aprillil ning jätkus kogu suve ja sügise, minnes maksma poolteist miljonit krooni. Praegu on üksnes piksekaitse puudu, kuid see pole enam Wunibaldi ehitajate töö.

«Ühegi kiriku remont pole kerge,» sõnas ehitustööde juht Marko Perm. «Pealegi on kõik pühakojad erinevad.»

Paistus tegid Permi sõnul katusevahetuse keeruliseks pehkinud sarikaotsad, mis vajasid vahetamist, ja ega kõrge viilkatuse plekiga katminegi lihtne olnud.

«Vahvad mehed olid ning tegid ilusa töö,» kiitis Paistu kirikuõpetaja Raivo Asuküla. Puutöömehed olid tarviliku tegevuse kõrval valmistanud kirikusse altari ette puust anumad, kuhu saab lilli panna.

«See katus on läinud kalliks maksma,» nentis Viljandimaa muinsuskaitseinspektor Anne Kivi. «Kirik kaotas põhjapoolse katuse ja natuke ka teiselt poolelt 9. jaanuari tormituules, sest oli kehvasti ehitatud.»

Anne Kivi avaldas lootust, et uus katus peab sada aastat vastu. Poolteist miljonit krooni saadi selleks riiklikust pühakodade programmist.

Raha ei jätku

Kirikuõpetaja sõnul on kogudus lisanud tänavu annetuste ja toetustena saadud pool miljonit krooni ning taastanud pikihoone aknad ja väikesed vitraažid ning fotode järgi ka altari taga oleva vitraaži. Samuti on kohendatud orelit.

Et aga parandada suuri vitraažaknaid, pannes need kokku väikestest klaasrombidest ja sulatades kokku tinaga, nagu muinsuskaitse nõuab, läheb kirikuõpetaja sõnul vaja 200 000 krooni. Juba nende akende mahavõtmine oleks tõsine tegu.

Nurgatornidki on halvas seisus. Nende remontimiseks kuluks Asuküla arvates 33 000 krooni. Õpetaja on mõelnud ka kiriku välisseinte krohvimisele. Ent selle eel olevat vaja pikemalt uurimistööd teha.

KIRIK

Esimest korda on Paistu kirikut nimetatud 1234. aastal. Esimesed teated kolmelöövilisest kivikirikust on 1480. aastast, kuid ehitusstiili arvestades on praegune kirik püstitatud XIII sajandi teisel poolel. Tänapäevase kuju on hoone saanud ümberehituse käigus aastatel 1863—1876. Siis ehitati ka kivitorn, mille kõrgus on maapinnast kukeni 44 meetrit. 1997. aastal taastati torni tipp ja kullati üle kukk ning 2003. aastal vahetati välja 1982. aastal halvasti pandud plekk-katus. Kogu sisustus pärineb aastaist 1863—1866.

Allikas: Paistu kirik

    Tagasi üles