Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edgar Dubbelmann,
Jakobsoni gümnaasiumi abiturient
Mina tahtsin teistele ristimisel sama teha, mida minule tehti. Näiteks kulmude värvimine ja teipimine. Leian, et üritus on igati lahe ja väärib jätkamist.
Rasmus Luhakooder,
Jakobsoni gümnaasiumi rebane
Rebaste ristimise peaks kindlasti iga kümnes klass läbi tegema, sest sellel päeval saab kõvasti nalja. Mulle meeldis kõige enam see, et meile tegid kaks poissi ning kaks abituriendist tüdrukut aeroobikat. Meil oli ka takistusrada, mille lõpus pidi silmad kinni sööma mingisugust kokkusegatud löga, see oli küll rõve.
Liis Männamaa,
Tartu Ülikooli üliõpilane
See on väga mõnus üritus nii abiturientidele kui ristitavatele.
Meie tegime aasta tagasi Paalalinna gümnaasiumis nii, et panime rebastele koolikotti telliskivi pärast seda, kui olime neile soovinud «Kivi kotti!» Tean, et sellel aastal pidid õpilased koolis pangedega käima.
Meie korraldatud õhtusele üritusele õpetajad enamjaolt hästi ei vaadanud. Vande andmise ajaks olid koolimaja treppidele asetatud küünlad. Et siis oli meeleolu rahulik ja vaatepilt ilus, jäid pedagoogid rahule.
Katrin Suurpere,
Jakobsoni gümnaasiumi abiturient
Mina olen kindlasti rebaste ristimise poolt. Arvan, et see, kes tahab vinguda, vingub kõige kallal.
Õpetajad kohati arvavad, et selline üritus on palju hullem, kui see tegelikult on. Minu koolis küll midagi hullu ei tehtud, aga Kose Gümnaasiumis pidid rebased näiteks banaane läbi pähetõmmatud sukkpükste sööma.
Stella Alonen,
Jakobsoni gümnaasiumi rebane
Täitsa tore üritus. Natuke teistsugune päev, täis ootamatusi, kartust ja põnevust. Meenutused on seotud Säästumarketi kilekottide, teibitud inimeste ja omapäraste riietega. Õnneks oli kõik inimlik ja mõistuse piires ning keegi ei saanud viga ega traumat.