Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2444715t1h3afa.jpg)
Elu esimest digikaamerat ostma minnes tabab paljusid pettumus, sest fotoaparaadiga kaasas olevale mälukaardile saab salvestada üsna vähe korraliku kvaliteediga pilte.
Digitaalse fotograafia üks peamiseid plusse on teadagi see, et fotosid saab klõpsutada muretult, sest materjalikulu pärast muretsema ei pea. Kui pärast kümne-viieteist pildi tegemist on mälumaht täis ning tuleb hakata otsima võimalust, kuidas pildid arvutisse laadida, siis on rõõm võrdlemisi lühiajaline.
Kaameraga saab üldjuhul kaasa 16 või 32 megabaiti mahutava mälukiibi või -kaardi. Esimesel juhul on tegemist aparaadi sisse ehitatud mäluga, aga levinum on variant, et fotod salvestatakse eraldi mälukaartidele. Et korraliku kvaliteediga pilte mahub nii väikestele kaartidele vaid mõnikümmend, siis on lisakulutuse tegemine vähegi aktiivsemale piltnikule tegelikult vältimatu.
128 megabaiti mahutavat mälukaarti peetakse tänapäeval digifotograafias miinimumiks, ent paljud kasutajad valivad juba 256-megabaidise või veelgi suurema kaardi.
«Inimesed, kes tulevad oma esimest digikaamerat ostma, ehmuvad küll mõnikord, et lisaks mitmele tuhandele kroonile, mis kaamera muretsemisele kulub, tuleb välja käia mitusada krooni mälukaardi eest,» ütles aktsiaseltsi Maksifoto juhataja Mati Roosalu. «Aga kui mälukaartide hind arvestada ümber filmi ja ilmutuse maksumusse, siis selgub, et digitaalne fotograafia tasub ennast ikkagi üsna ruttu ära.»
Kaarditüüpe on palju
Digikaamerale mälukaardi muretsemine ei olegi niisama lihtne, sest eri kaameratootjatel on kasutusel oma kaardistandardid. Üsna kindel võib olla, et Canoni kaameras kasutatav kaart Olympose digikaamera sisse ei sobi ja vastupidi, sest see firma kasutab sarnaselt Fujiga pisikesi xD-mälukaarte. Sony standard ei klapi ühegi teise suure kaameratootja aparaatidega.
«Põhimõttelist vahet eri tüüpi mälukaartidel ei ole, erinevus seisneb nende kujus ja suuruses,» selgitas Roosalu. «Vanemate Compact Flash tüüpi mälukaartide gabariidid on võrreldes uuemate kaartidega suuremad ning neil ka on suurem voolutarve. Seepärast soovitaksin võimalusel valida kaamera, mis kasutab Secure Digital tehnoloogiat.»
Eri tüüpi kaartide hinnavahe võib olla päris tuntav ning seda tasuks arvestada juba digikaamera valikul. Kalli hinna poolest paistab silma näiteks Olympuse ja Fuji kasutatav kaardistandard xD.
Mälukaardid erinevad üksteisest ka kiiruse poolest: kallimate kaartide kasutamisel jääb fotoaparaadi «mõtlemisaeg» lühemaks. Mati Roosalu sõnul tuleb siiski arvestada ka kasutatava kaameraga, sest kui aparaat ise on aeglane, siis ei paranda tulemust kõige kiirem mälukaartki.
See, millise tootja kaubamärki mälukaart kannab, Roosalu sõnul väga oluline ei ole. «Mälukaartide tootjaid maailmas tegelikult väga palju ei ole ning üldiselt on tegemist töökindlate seadmetega. Hinnatumad mälukaarditootjad on Sandisk ja Lexar. Kui leida mingi põhjus, miks osta kallim kaart, siis mõnel tootjal on ehk kvaliteedikontroll tugevam kui teisel. Sandisk näiteks annab oma kaartidele kaasa isegi kuni kümneaastase garantii,» selgitas Roosalu.
Pikemal reisil on abiks kõvaketas
Kui on kavas minna reisile, kus on plaanis ohtralt pilte klõpsutada ning fotode arvutisse laadimise võimalusi napib, siis ei ole kõige arukam lahendus sugugi kolme, viie või isegi kümne mälukaardi kaasa võtmine.
Sellisel puhul on kasulik muretseda hoopiski mälukaardilugejaga väline kõvaketas. Selline 40 gigabaiti mahutav seade maksab ligikaudu sama palju kui kahegigabaidine mälukaart. Parematel mäluseadmetel on ekraan, kust saab pilte vaadata, samuti võib selles kaasas olla MP3-mängija või raadio. Tegelikult kuulub selliste seadmete hulka ka populaarne iPod.
Paraku ei toeta praegu veel suur osa sellistest seadmetest xD-tüüpi mälukaarte ning seepärast peavad Fuji ja Olympuse kaamerate omanikud juurde ostma spetsiaalse adapteri. See tähendab ligi tuhandekroonist lisaväljaminekut.
«Kõvaketaste valmistamise tehnoloogia on juba aastaid vana ning seetõttu on need seadmed tõesti odavamad,» lausus Roosalu. «Pikema reisi puhul tasub kaasaskantava kõvaketta muretsemist kaaluda küll, aga mina võtaks siis juba mudeli, mis pilti ka näitab.»
HIND
Eri tüüpi 256-megabaidiste mälukaartide hinnad
Compact Flash — alates 300 kroonist.
SecureDigital — alates 300 kroonist.
xD-picture card — alates 500 kroonist.
Allikas: «Sakala»