Olen pöördunud Viljandi Selverisse ja selle kauplusteketi kontori poole palvega muuta nende poes kasutatavad autokujulised lastekärud turvalisemaks. Kahjuks ei ole sellele positiivselt reageeritud.
Minu kirjavahetus Selveriga algas 2003. aasta sügisel, kui mu laps oli üle aasta vana. Käisin Selveris ja panin ta lastekärusse istuma. Ühel hetkel kukkus ta müügisaali põrandale, sest toetus vastu autokabiini ust. Seda pole võimalik kuidagi lukustada ja selles peitubki kogu probleem.
Õnneks oli tookord tegu külma ajaga ja lapsel seljas olnud paksud riided hoidsid võimaliku vigastuse ära. Läksin Selveri infoletti ja rääkisin juhtunust administraatoriga. Ta kuulas mu juttu, lubas küsimuse juhtidele edastada ja sellele lahenduse leida.
Möödus hulk aega, aga kärudega ei võetud midagi ette. Pöördusin uuesti administraatori poole. Tema ütles, et teema on edastatud Tallinna peakontorisse ja sellega tegeldakse.
Saatsin peakontorisse e-kirja. Esimesel korral ei saanud ma mingit vastust. Saatsin teise kirja, kus rääkisin juhtunu uuesti lahti ja pakkusin välja lahenduse. Seepeale tuli reibas vastus, milles mind tänati ja lubati asi 2004. aasta juunikuuks joonde ajada.
2004. aasta septembris või oktoobris proovisin Tallinna inimestega uuesti ühendust saada, sest kärud olid ikka endised. Sest peale ei suvatsetud enam minu kirjadele vastata.
Käesoleva aasta kevadel ilmus «Sakalas» samateemaline uudis, milles Männimäe Selveri juhataja Peeter Pallo rääkis, et on üht-teist probleemist kuulnud, kuid ei lubanud midagi ette võtta, sest kärud olevat neile tulnud koos ohutussertifikaadiga. Mina selles kahtlen!
Nii ongi nüüd kogu vastutus vanemate endi kaelas, kes oma lapsi nendesse kärudesse panevad. Et ma pole sellega nõus, pöördusin tarbijakaitse poole. Iseenesest on sellised kärud vajalikud ja nende ohutumaks muutmine oleks väga lihtne, kui vaid tahtmist oleks.