Laashoone sild toob külasse uue hingamise

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Silla avamisel viibinud 80-aastane Leida Põldaas (esiplaanil) võib rõõmustada, sest nüüd pääseb üle jõe tema koduni ka sõidukiga. Tagapool on keskkonnaminister Villu Reiljaniga (keskel) elavas vestluses Arvi Põldaas (paremal).

FOTO: Elmo Riig

Kolmapäeval Kolga-Jaani vallas avatud Laashoone sild annab uusi võimalusi nii kohalikele inimestele kui Alam-Pedja looduskaitseala hooldajatele.

«Ilma sillata oleks siin olnud väga raske jätkata,» ütles avamisel Arvi Põldaas, kes on Laashoonel toimetanud 40 aastat.

«Vanemad on juba eakad ja hooned lagunevad, kuid ehitusmaterjali oli üle vana silla peaaegu võimatu siia toimetada,» rääkis mees, kes käib vanematel abis Lääne-Virumaalt Kadrinast. «Kui sild oleks päris ära lagunenud, oleksime teisele poole jõge pääsenud ainult paadiga.»

Teist ühendusteed sellel Alam-Pedja looduskaitseala serval asuval kohal välismaailmaga ei ole.

Põldaas kinnitas, et tänu sillale on tekkinud võimalus jõeäärset elu arendada. «Oleme pojaga siin tõsiseid plaane teinud, kuid nende elluviimiseks on vaja leida investeeringuid,» lausus ta.

Suve lõpul registreerisid mehed sihtasutuse Laashoone Looduskool, mille eesmärk on teha koostööd kaitseala hooldamisel, anda huvilistele loodusharidust ning luua võimalused teadustööks.

«See kõik on praegu veel visioon. Eks näe, kuidas läheb,» lausus Arvi Põldaas.

Rõõmu teeb talle aga see, et seni ainukesena teisel pool Põltsamaa jõge elanud pere sai tänavu naabrid: kõrvaltallu on elama asunud noored inimesed Tartust.

Tellija on tööga rahul

Osaühing Sakala Teed hakkas Kolga-Jaani valla tellimusel Laashoonele silda ehitama tänavu mais. Ehitis läks maksma 763 000 krooni, millest 90 protsenti andis Keskkonnainvesteeringute Keskus ja kümme protsenti Kolga-Jaani vald.

Varem viis samas kohas üle Põltsamaa jõe palkidest ja laudadest sild. See oli nii halvas seisukorras, et sõidukitega enam üle ei pääsenud.

Vanast ehitisest on alles vaid tugisambad, ülejäänud sild on raudbetoonist ning graniitkillustikuga kaetud.

Kolga-Jaani vallavanema Kalevi Kauri sõnul on katsetatud, et ehitis peab vastu 60-tonnisele raskusele. Ta kinnitas, et tulemus vastas ootustele ning valla koostöö ehitaja ja rahastajaga sujus. «Loodan, et minu silmad selle silla lõppu ei näe,» muigas vallavanem.

Luhad saavad taas niidetud

Pärast seda, kui sild kolmapäeval avatuks kuulutati, sõitsid sealt esimesena üle traktorid koos Alam-Pedja looduskaitseala võsaniidukitega. Need suundusid luhtasid puhastama.

Kaitseala haldava looduskaitseühingu Kotkas juhataja Robert Oetjen rääkis, et Laashoonest kuni Pede jõe suudmeni laiuvad väärtuslikud luhad, mis on olnud elupaigaks paljudele liikidele.

Veel mõni aeg tagasi tegid kohalikud inimesed sealt loomadele heina, aidates nii luhaniite säilitada. Praeguseks on ala võsastunud, sest masinatega sinna ei pääsenud.

Juhataja avaldas lootust, et pärast võsa mahavõtmist hakkavad kohalikud inimesed või mõni ühistu taas luhta niitma ning leiavad sealt saadud heinale kasutuse. «Ainult niitmine ja heina mahajätmine ei täida eesmärki, sest nii liikidele head elupaika ei teki,» selgitas ta.

Oetjeni sõnul annab uus sild võimaluse Viljandimaa poolt paremini looduskaitsealale pääseda ka õnnetuste korral, olgu siis tegemist tulekahju või mõne eksinud marjulisega.

Arvamus

Villu Reiljan,
keskkonnaminister

Uue silla peal olen esimest korda, kuid vanal sillal olen palju käinud. Asi on selles, et 1959. aastast oli minu õde siinsamas üle jõe Laashoones abimetsaülem. Ja minu kadunud õemees oli üle 40 aasta Rõika metsavaht.

Praeguseks ei ole mul siia enam kedagi jäänud, on vaid meie kuulus Alam-Pedja. Aga ma tean täpselt nende kohalike inimeste muresid ja saan aru, kus regionaal- ja keskkonnapoliitika kokku puutuvad. Seepärast on need otsused ka sündinud.

    Tagasi üles