Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2444565t1hedf1.jpg)
Kaadripuudus on Viljandimaa ettevõtetele üha süvenevaks probleemiks muutunud ning septembris otsiti ainuüksi tööhõiveameti vahendusel töötajaid 140 vabale ametikohale.
Viljandimaa Tööhõiveameti juhataja Peep Raju sõnul pole neil nii palju töökohti kunagi pakkuda olnud ning nende täitmiseks tuleb tublisti vaeva näha.
«Alles juuli algul oli meie kahel stendil väljas vaid kümmekond tööpakkumist, aga nüüd on mõlemad täis,» rääkis ta. «Peame vist teksti suurust muutma, et kõik seinale mahuksid.»
Raju andmetel on töötajate leidmine ettevõtetele tõsine probleem ja paljudel firmadel pole seetõttu võimalik oma tegevust laiendada. Kõige suurem kaadripuudus vaevab maakonna õmblusettevõtteid, puidu- ja metallitöötlejaid, ehitajaid ning põllumajandusühistuid.
«Paljud ettevõtted meid kaadrivajadusest ei teavitagi, vaid otsivad töötajaid omal käel,» toonitas Raju.
40 töötajat korraga
Enamik 60-st tööandjast, kelle pakkumised tööhõiveameti seina ehivad, soovib leida üksikuid töötajaid, kuid mõni otsib neid lausa kümnete kaupa. Nii näiteks läheb aktsiaseltsil Viljandi Aken ja Uks tarvis 20 ja Dold Puidutööstusel isegi 40 inimest.
300 inimesele leiba pakkuva Dold Puidutööstuse personalitöötaja Tiiu Särg ütles, et uusi inimesi on vaja nii tootmise laiendamise tõttu kui piiri taha paremat elu otsima läinute asendamiseks.
«Personalipuudus segab juba tootmist,» tunnistas ta.
Viljandimaa Tööhõiveametis on arvel 1180 töötut ning teoreetiliselt ei tohiks nende seast neljakümne inimese leidmine raskusi tekitada, kuid tegelikkus näitab teist pilti.
«Osa mehi ei tahagi tööd teha, teised tulevad kohale ainult esimese palgapäevani, paljud naised ei saa laste kõrvalt maalt linna käia,» loetles Särg vaid mõningaid põhjuseid.
Tema hinnangul ei tohiks Doldi puhul olla probleem palgas, sest väljaõppinud töötajad saavad kuus kätte 5000—6000 krooni.
Esmaspäeval lähevad firma esindajad inimestega kohtuma Tarvastu valda, kus tööpuudus on kõige suurem.
«Et töötame kolmes vahetuses, on kaugelt käimine paljudele muidugi probleem,» nentis Särg. «Võib-olla tuleb kaaluda võimalusi tööd ümber korraldada või paneme inimeste vedamiseks bussi käima.»
Suur pakkumine on ajutine
Peep Raju arvates on vabade töökohtade suur arv siiski ajutine ja kasvada see enam ei tohiks.
«Tööandjad hakkavad igal aastal sügise saabudes aktiivsemalt töötajaid otsima, seekord teevad nad seda lihtsalt tunduvalt jõulisemalt kui tavaliselt,» selgitas ta. «Lisaks on töötute arv nelja aasta jooksul üle kahe korra vähenenud, viimati oli see nii väike kunagi eelmisel sajandil.»
Juhataja hinnangul kahaneb pakutavate ametikohtade arv peagi, sest paljud töötud, kes suve puhkamiseks või isiklike asjadega tegelemiseks kasutasid, alustavad nüüd tõsiselt tööotsinguid.
TÖÖ
Viljandimaa Tööhõiveamet on sel aastal koolitanud ja ümber õpetanud 200 töötut, kellest üle poole leidsid töö. Lisaks on 22 töötule välja makstud tööturutoetust ehk stardiabi, mille abil on loodud 30 uut töökohta.
Allikas: tööhõiveamet