![Tiiu Sommer on värske mootorratta juhiloa omanik, aga masinat tal veel ei ole. «Mul on tsiklit vaja sõitmiseks, mitte linna peal laiamiseks,» kinnitab ta.](http://f10.pmo.ee/iAMgd73eGLKIAvrbQDP4EDdLm0M=/1442x0/filters:format(webp)/nginx/o/2013/10/04/2444431t1h408d.jpg)
Reipale hommikuinimesele Tiiu Sommerile ei valmista raskusi ärgata kell pool viis, et kuuest Raadio Elmari eetris kuulajatele «Tere hommikust!» öelda.
Reipale hommikuinimesele Tiiu Sommerile ei valmista raskusi ärgata kell pool viis, et kuuest Raadio Elmari eetris kuulajatele «Tere hommikust!» öelda.
«Hommikuprogramm on minu meelest parim saade! Ma ei ole seda üksi teinud, aga õppimise ajal meeldis mulle õudselt! Loodan, et sügisest saan hommikuti eetrisse,» kiidab noor Raadio Elmari saatejuht Tiiu Sommer õhinal.
«Tõusen üles, olen puhas leht. Keegi ei ole mu tuju rikkunud, mul on oma mõtted, kõik on helge ja ilus. Päeva jooksul ikka üht-teist koguneb, mõni ütleb midagi, mis läheb hinge või on mured. Kui peangi asju ajama, siis kell kuus hommikul ma lihtsalt ei saa seda teha. Kui saade kümnest lõpeb, tuleb argielu tagasi.»
Ringiga koju tagasi
Kümme aastat tagasi läks Abja tüdruk Tiiu Sommer pealinna, siis oli ta lõpetanud üheksa klassi Abja Keskkoolis ja klaveri eriala Abja Muusikakoolis. G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis omandas ta koorijuhi ja koolimuusiku kutse.
Pärast paariaastast eneseotsimist sattus ta tööle Eesti Info Keskusse, kuhu jäi kolmeks aastaks. Algul oli ta telefonioperaator, siis müügijuhi abi, müügiosakonna assistent ning müügi- ja turunduse assistent.
«Selle aasta algul tundsin, et asi hakkas ammenduma. Mul polnud enam kuhugi areneda ja kirjutasin lahkumisavalduse,» jutustab Tiiu Sommer.
Ta proovis ka müügitööd, sest oli selle alaga tihedalt kokku puutunud. «Arvasin, et küll ma hakkama saan, aga mul ei ole sellist hinge. Nii ei saa, et hommikul ei taha üldse tööle minna! See on enda tapmine.»
Samuti oli ta väsinud suure linna melust ja tormamisest. «Võid ju olla tegija, teenida mingit palka ja ära elada, aga tegelikult oled täiesti isikupäratu. Tallinnas on tühja plähmerdamist, Rate’i ja Viru Keskust nii palju, et mina enam ei jõua,» ohkab endine pealinlane.
Seepärast otsustas ta paariks nädalaks Apja puhkama tulla. «Maal on suhted hoopis teistsugused, siin hinnatakse inimest rohkem.»
Õpetamine on suhtlemise kunst
Koju jõudes üllatas Tiiu Sommerit see, kuidas elu hakkas uusi pöördeid võtma. «Ma olen kogu aeg olnud kärsitute hingede vaimne ema, sest ma tahan saada kõike kohe ja kiiresti. Elu on õpetanud, et asjad tulevad omal ajal ise su juurde,» mõtiskleb neiu.
Käed rüpes istumist ei jätkunud kauaks, sest ta kutsuti Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekohta inglise keele tunde andma. Kõhklusi tekitab värskes õpetajas see, et tal pole eriharidust. Tugeva tunde kindlustab hea kogemus, sest Otsa koolis õppimise ajal kuulus õppekavasse pedagoogiline praktika.
«Õpetajalt oodatakse väga palju. Pidevalt peab olema valmis, et käigu pealt kõik ümber teha, kui keegi näiteks ei haaku teemaga. Oluline on inimeseks jääda ja noortega läbi saada. Ei ole nii, et lööd jalaga ukse lahti, peatükk see ja see, andke minna.»
Huumoriprojektist sai reaalsus
Raadiosse sattus Tiiu Sommer oma sõnul täitsa juhuslikult. «Vaatasin kevadel internetis ringi ja sattusin Elmari kodulehele, kus märkasin tööpakkumiskuulutust. Mõtlesin, et võiks proovida, aga hakkasin kahtlema, keda neil sinna ikka vaja on, saated kogu aeg jooksevad.»
Sõbranna õhutusel saatis ta sooviavalduse siiski teele. «Ma võtsin kandideerimist suure huumoriprojektina. Ma ei julenud tõsiselt suhtuda, sest olin varem vastu näppe saanud.»
Pärast vestlusi ja hääleproovi valiti Tiiu Sommer välja ja algas katseaeg. «Peale minu oli kaks tüdrukut ja üks poiss. Hakkasime koos vanade olijatega saateid tegema. Algul istusime kõrval ja vaatasime, seejärel tutvusime tehnikaga. Siis tehti juba mikrofon lahti. Vanem oli puldis, andis midagi lugeda või arendas vestlust,» meenutab ta.
Aprillist juuli alguseni käis sammhaaval tihe koostöö kõigi saatejuhtidega, et kogeda eri stiile ja tempot.
«Tihti sattusin Tiiu Rööbi vahetusse, õppisin temalt palju. Raen Väikeselt sain oskuse, et kõik käib kohe kähku siin ja praegu. Enam-vähem üheealistega, näiteks Ahto Nellise või Lauri Hermanniga tekib klapp lihtsamalt, sest lõõp ja heatahtlik huumor aitavad kergemini jutule saada. Tegelikult on seal ju kõik väga eredad kujud!»
Pingelist tööd kroonis edu: juuli algul lõppes selliaeg ja Tiiu Sommer vormistati Raadio Elmari koosseisuliseks saatejuhiks.
Suur punapea, mitte väike blondiin
Tiiu Sommer tunnistab, et Tallinnas elades kuulas ta Raadio Maniat, aga maal olles tundus Elmari tempo vastuvõetavam. «Elmar on raadio, mille peale saavad inimesed kindlad olla. Kui keerad kraani lahti, siis tead, et sellest voolab vesi. Kui paned Elmari mängima, siis tead, et sealt pole erilisi ekstreemsusi oodata.»
Raadiohääl ütleb, et meel läheb kohe heaks, kui ta poes või bussis satub Elmarit kuulma. Ta ümiseb kaasa ja kihistab vaikselt pihku, sest inimesed ju ei tea, et tema seal töötab.
Saatejuht kinnitab, et eetris ei mängi ta mingit rolli, sest ei näe sellel mõtet. Paljud tema tuttavad on siiski pärast kuulamist väitnud, et polevat teda ära tundnud. «Kõige omapärasemalt kommenteeris mind Owe Petersell. Ta ütles, et hääle järgi olevat ma väike blondiin, mitte suur punapea,» naerab Tiiu Sommer.
Raadiotöö on üsna väsitav ja pingeline. «Stuudios annan endast alati sada protsenti, sest nelja tunni jooksul vastutan mina kõige eest. Pingutan kõvasti, sest minus elab väike pedant Monk.»
Kui midagi lähebki vussi, juhtub see siin ja praegu. Eksimust pole võimalik tagasi võtta, saab ainult parandada või teha näo, et nii pidigi olema.
«Minul on ette tulnud seda, et rääkimise ajal läheb mõte sassi... Vait ei saa ju jääda ning siis tuleb lause jagu täiesti seosetut juttu. Pressiteateid lugedes haarab silm paar sõna ettepoole ning mitu-setu korda olen öelnud sõiduauto Audi asemel sõiduaudi,» toob ta muiates näite.
Õnneks ei saa tööd koju kaasa viia. «Tartut võtan kui kohta, kus ma töötan. Ma pole siin üldse harjunud, sest see ei ole minu linn. Eks ma seda Tartu vaimu ka natuke pelgan,» tunnistab ta kavalalt.
Krõbisevad originaalid
Karmi ja karvasesse rokimaailma sattus Tiiu Sommer muusika kaudu. «Sõber andis mulle Lynyrd Skynyrdi plaadi. Kuulates sain aru, et see on õige.»
Talle meeldib muusika, mis on tehtud südamega. «Ma naudin ehedat häält. Vaatan, et inimene laulab, ja ma näen, et ta ei pinguta, tal pole valus laulda. Kuigi mu erilised lemmikud on Eesti rokilapsed, näiteks Rannap ja Alender, olen iga kell nõus kuulama Tanel Padarit & The Suni või Ultima Thulet. Fiiling tekib siis, kui bändis on trumm ja bass ning pillimehed mängivad otse.»
Tiksuv rokipisik nakatas ta rõngastamisse ja tätoveeringutesse. Päris paljud on šokeeritud, kui märkavad tema vasakul sääremarjal uhkeldavat Keldi motiivi. «See on lihtsalt üks viis ennast väljendada. Mis teha, kui mõnele ei meeldi, aga komplekt on selline!»
Eriti ei üllata tõsiasi, et maanteid mõõdaks rokihing pigem mootorratta kui autoga. Juhiluba on neiul taskus, aga masinat materiaalsetel põhjustel veel mitte.
Kokkav näputöökunn
Tiiu Sommerile meeldib asju oma kätega valmistada. Sõprade sõrmi ja päid hoiavad talvel soojas tema kootud käpikud ja mütsid. «Mul on oma bränd: TIU!» uhkustab käsitöömeister.
Omamoodi teraapia on toiduvalmistamine. «Ma lähen suurde toidupoodi, puhkan närve ja ostan, mida vaja. Ma kokkan väga hea meelega! Eriline gurmaan ma pole, aga soust ja kartul mind ei vaimusta. Ma üritan mingi knihvi leida. Minu trumbid on seljanka ja sealiharoad.»
Masside toitlustamise oskus tuleb kasuks igal aastal augusti eelviimasel nädalavahetusel, mil sõbrad kogunevad Apja, et pidada maha järjekordne «Rock Sommer» ehk tema sünnipäev.
Arvamus
Ave Lepla,
sõbranna
Minu esimene lähedasem kokkupuude Tiiuga oli seitsmendas või kaheksandas klassis, kui käisime ÜKT korras kuuski istutamas. Läksin pärast tööd talle külla. Eredalt jäi meelde see, et istusime maja ees kummipaadis ja sõime redisevõileibu.
Kui veeta nädalavahetus Tiiu juures, siis on pärast tunne, nagu oleks olnud vanaema juures nuumalaagris, sest ta on väga hea kokk.
Tiius peitub kelmikaid üllatusi, näiteks salapärased tätoveeringud või silmavärv, mis võib üleöö muutuda.
Tiiu on kõige positiivsem inimene, keda ma tean. Temaga läheks luurele küll! Oma tihedast graafikust hoolimata leiab ta aega, et mulle abiks ja toeks olla. Tänu Tiiule on mul kaks kodu ja peret.
Owe Petersell,
Raadio Elmari peatoimetaja
Tiiu on särav ja koloriitne tegelane. Minu meelest peakski meedias töötama ekstravagantne inimene, kes mõjub positiivses mõttes üllatuslikult. Temas peituv tuleb tasapisi ilmavalgele.
Tiiul on hea huumorisoon ja see aitab temaga lihtsalt jutule saada.
Elmaris töötamise ajal on ta palju muutunud: kui varem rääkis ta leebe muinasjutulugeja häälega, siis nüüd kõlab ta täitsa veenvalt.