Ajaveeb annab sõnavabaduse

Blogger on üks teenusepakkujatest, kes aitavad oma ajaveebi teha. Foto: Kaarel Kala

Arvutikasutaja avab internetis oma avaliku päeviku, kuhu ta paneb kirja igasuguseid mõtteid ja jagab neid kogu maailmaga. Nii võiks kirjeldada nähtust, mida nimetatakse ajaveebiks.

Kellele pakub rahuldust jagada anonüümsete lugejatega oma ideid või kirjutada mõttemõlgutusi privaatse päeviku asemel internetti kõigile lugemiseks?

Technorati-nimelise ajaveebide uurimiskeskuse otsingumootori andmetel pakub see rahuldust ligi 14 miljonile inimesele üle maakera ning ajaveebide ehk blogide lugejate hulka hinnatakse lähenevat viiekümnele miljonile.

Technorati uuringud on samas näidanud, et vaid ligi pool esialgsetest huvilistest jääb oma ajaveebi täiendama ja kasutama ka kolme kuu möödudes. See näitab, et ajaveebid tekivad buumina, tõmmates ligi inimesi, kellest kõik süveneda ei viitsi.

Üks ajaveebide vohamise põhjuseid on see, et internetis on palju teenusepakkujaid, kes lasevad paari klikiga tasuta omaenda lehekülje avada.

Technorati nimetab populaarsemate lehekülgedena Bloggerit (http://www.blogger.com) ja MSN Spacest (http://spaces.msn.com), mis pakuvad miljonitele serveriruumi.

Tekst, helid, pildid

Enamjaolt on ajaveeb vahend oma sõpruskonnaga suhtlemiseks, sest kirjutaja mõtted on suunatud esmajärjekorras tema lähedastele. Seejuures on blogi juures oluline võimalus sissekandeid kommenteerida, mis aitab luua dialoogi lugejate ja autori vahel.

Ajaveeb võib olla ka koht, kus saab esitleda oma loomingut: luulet, ilukirjandust, reisikirju jms.

«Kirjutan pigem endale, kuigi viimased aasta aega olen olnud vähem isiklik, sest tean, et mul on lugejaid, ja ma ei julge enam alati spontaanselt kirjutada,» ütles Karin Sahk, kes kirjutab oma leheküljele kolmandat aastat.

Tema sõnul panevad ajaveebi kirjutama lihtsalt saadud emotsioonid ja elamused. Internetipäevik on Saha sõnul käepärasem ja kiirem kui traditsiooniline päevik.

Peale nende ajaveebide, kus info on teksti kujul, levib ka teistsuguseid lehekülgi. Näiteks nimetatakse inglisekeelse sõnaga podcasting ajaveebe, mille sissekanded on helilõikude kujul. Autor salvestab sel puhul oma sõnad helifailina.

Veel üks tüüp blogisid sisaldab fotosid. Oma internetileheküljele võib panna pilte, mis on tehtud näiteks moodsa kaamera ja internetiühendusega mobiiltelefoniga, aga ka tavapärase fotoaparaadiga.

Roosade kaantega päevik

Fotograaf Kaarel Nurk peab oma lehekülge pigem virtuaalseks näituseruumiks kui ajaveebiks.

«Minu klõpsude hulgas on küllalt selliseid, mis huvitatuile midagi pakkuda võiksid. Seepärast tahan teistelegi näidata, mida ja kuidas mina vaadanud olen,» sõnas Nurk.

Ent hoolimata suurest populaarsusest tekib küsimus, kui olulised ajaveebid on. Vaateid internetipäeviku rolli kohta moodsas meedias on seinast seina. Oma sünnimaal USA-s on blogid kuum vaidlusteema meedias, akadeemilises ajakirjandusõppes, internetiäris ja mujal.

Näiteks käesoleva aasta jaanuaris kogunesid mitmed ajakirjanikud, blogijad, meediateadlased ja uudistetoimetajad Harvardi ülikooli konverentsile, kus räägiti ajaveebidest, ajakirjandusest ja usaldusväärsusest. Tõdeti, et ajakirjandus ja blogimine on sarnased nähtused, mis võivad nii kattuda kui erineda.

Diskussioon ajaveebide laiema rolli üle ühiskonnas on jõudnud ka Eestisse.

30. juuli raadiosaates «Rahva teenrid» arutlesid ajaveebide üle Aarne Rannamäe ETV uudistetoimetusest ja «Postimehe» toimetaja Rein Veidemann. «Tahtmine panna mõtteid roosade kaantega päevikutesse on teismelistel ja tütarlastel,» iseloomustas ajaveebe kui päevikuid Rannamäe.

Veidemann aga pidas ajaveebi kirjutamist üheks ekshibitsionismi vormiks. Traditsioonilised ajakirjanikud on ajaveebe kritiseerinud ka kirjutavas pressis.

Teisalt on Eestis tekkinud ajaveebe, mille sisu läheb kaugemale isiklikest kogemustest. Rubriik «Blogid» on nii «Eesti Päevalehe» kui «Postimehe» võrguväljaande juures ja seal viidatakse mitmele leheküljele.

Tiigrihüppaja Linnar Viik ja tehnokratt Peeter Marvet kirjutavad tehnoloogiakallakuga teemadel ning Jakob Karu ja Urmas Kaju analüüsivad ühiskondlikke nähtusi.

Pakub lisaväärtust

Tavapärasele ajakirjandusele leiab uut lisaväärtust «Eesti Päevalehe» peatoimetaja Priit Hõbemäe meediakriitilisest ajaveebist «Meedia. Eetika. Kriitika. Analüüs». Selles analüüsib ta nii «Eesti Päevalehte» kui teisi meediaväljaandeid.

Technorati hinnangu järgi on ajaveeb vahend, mis lubab miljonitel inimestel vabalt oma mõtteid avaldada. Ilmselt seetõttu pole üllatav, et sõnavabaduse vastased ajaveebe ohtlikuks peavad.

Näiteks tuli juunis ilmsiks MSN Spacese Hiina teenuse tsensuur, mis keelas luua hiinakeelseid ajaveebe, mille pealkiri oli näiteks «Ma armastan sõnavabadust, inimõigusi ja demokraatiat».

Ajaveeb

Ajaveeb on ühe inimese (ka töö- või sõpruskollektiivi ühine) pidevalt uuendatav veebilehekülg, mille kronoloogiliselt järjestatud sissekanded meenutavad päevikut.

Inglisekeelsest nimetusest weblog ehk blog on tuletatud ka eestikeelne laen blogi, mis on kasutusel paralleelselt omasõnaga ajaveeb.

Allikas: «Sakala»