Skip to footer
Saada vihje

Supersõit tõi tiitlivõistluselt pronksi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi sõudjal Kaspar Taimsool ja tema treeneril Ruth Vaaril oli laupäeval Saksamaal Brandenburgis küllaga põhjust Eesti lippu lehvitada.

18-aastane Viljandi sõudja Kaspar Taimsoo sai laupäeval Saksamaal juunioride maailma meistrivõistlustel ühesel paadil võisteldes kolmanda koha.

«Me nutsime seal kõik koos teiste poistega,» kirjeldas treener Ruth Vaar laupäevaseid emotsioone. «Esimene ja teine koht tulid tabloole ja siis oli tükk aega tühjust — see tundus tundidena. Vaatad üksisilmi, aga ei tule ega tule. Lõpuks ta tuli ja seal seisis Eesti!»

Kaasaelamisest käheda häälega treener ütles, et hakkab veel nüüdki võistluse videot vaadates nutma. Ka Kaspar Taimsoo tunnistas, et tulemust nähes tuli silmanurka õnnepisar.

Treeneri sõnul rääkis kõik noore sportlase kasuks. «Ilm oli soodne, ta tundis jõudu ja andis endast kindlasti kõik. Selle võidu nimel oli tööd tehtud.»

Kaspar Taimsoo ütles, et Saksamaale Brandenburgi maailma meistrivõistlustele läks ta lootusega finaali jõuda. «Mõtlesin, et kui hästi läheb, siis saan neljandaks või viiendaks. Medalit ei osanud üldse tahta. Kui, siis ainult südames.»

Et sõudja oli talvel pikalt haige, jäi suur osa jõutreeningust tegemata. «Et võhma tal on, siis lootsin, et ei oleks vastutuult,» rääkis treener. «Sel juhul ei ole vaja nii palju füüsilist jõudu, rohkem loevad tempo ja täpsus.»

Taimsoo arvates kulus kõige rohkem närve poolfinaalis.

«Viimasel päeval võis aga rahuliku südamega tõmbama minna. Tuhande meetri peal sai selgeks, et võistlus käib medali peale. Peast käis läbi mõte, et kergelt ma seda ära ei anna. Pigistasin silmad kinni ja tõmbasin, kuis jaksasin.»

Kaspar Taimsoo edestas neljandaks jäänud lätlast Janis Timofejevsit 14 sajandikuga.

Sportlane, õpilane ja DJ Cas P

Männimäel elav Kaspar Taimsoo lõpetab praegu Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis üheteistkümnendat klassi. Et inglise keeles on spordi tõttu tegemata töid kuhjunud, on edasine veel teadmata.

«Inglise keel on mind juba terve suve painanud ja tohutult palju energiat nõudnud, et asju järele teha,» tunnistas poiss. «Enne MM-i oli niikuinii võimatu trenni ära jätta, süda lihtsalt ei lubanud. Ja kui olekski mõne vahele jätnud, siis poleks praegu võib-olla sellist tulemust.»

Siiski üritab säravalt naeratav Kaspar Taimsoo mõelda positiivselt. «Õpetajad ütlevad, et olen küll tubli spordipoiss, aga nõuavad minult sama palju kui teistelt. Kooli ajal on vahel kaks trenni päevas. Võib juba arvata, et siis ei jõua enam midagi teha.»

Trenni ja kooli kõrval tegeleb poiss muusikaga. «See on üks minu parematest sõpradest ja aitab alati,» lausus noormees. «Enne MM-i kuulasin kogu aeg džässi. See teeb tuju heaks ja muudab rahulikuks.»

Tubli sõudja korraldab vahel koolis ja kultuurimajas pidusid, kus ta DJ Cas P nime all plaate keerutab. Nimi tuleb hüüdnimest Kaspi.

Tubli treener

Treeneri sõnul pole Kaspar Taimsoo tavaline sportlane.

«Temaga ei saa kambavaimus töötada,» selgitas Ruth Vaar. «Talle tuleb alati kõigepealt otsa vaadata ja selle järgi kujuneb trenn.»

Noormees pole treenerist kõneldes kiidusõnadega kitsi. «Mul on väga väärt treener. Olen kogu aeg tema juhendamisel harjutanud, kõik need üksteist aastat.»

Üks sportlase muresid on praegu see, et tal ei ole isiklikku sponsorit. «Klubi ja sõude-liit aitavad, kuid pole sellist sponsorit, kes annaks raha varustuse muretsemiseks.»

Sõudmine on üpris kallis spordiala: paat maksab peaaegu 100 000 ja korralik varustus umbes 5000 krooni.

Lõdvaks lasta ei saa

Kolmapäevani on Kaspar Taimsool aega puhata ja siis algavad taas treeningud. Kavas on laager Pärnus ning järgmisel nädalavahetusel Kalevi meistrivõistlused. Pärast seda tulevad Eesti noorte meistrivõistlused.

«Loodame parimat,» lausus sõudja. «Ehk nopib mõne kulla kah.»

Noormees teeb vaikselt tulevikuplaane. Järgmisel aastal hakkab ta võistlema meesteklassis ja kui kõik hästi läheb, tahab ta osaleda alla 23-aastaste maailma meistrivõistlustel.

«Pärast seda loodan saada Pekingisse olümpiale. Eks paista, kuidas läheb ja mida aeg toob.»

ARVAMUS

Jaan Tults,
sõudeliidu peatreener

See on väga tubli saavutus! Noorte medalid on eriti hinnatud ja see teeb neile endile tohutult rõõmu. Võistlus käib iga koha pärast ning kaasaelamine on võimas: treenerid karjuvad kaldal hääle ära.

Kui Kaspar tahab tõsiselt jätkata, siis on tal suuri lootusi. Tähtis on, et võistlused korda läheksid.

Kommentaarid
Tagasi üles