/nginx/o/2013/10/04/2444263t1h0bac.jpg)
Kuigi pandipakendi süsteemile ülemineku aeg pikenes kahe kuu võrra, täidab enamik Viljandi müügikohti keskkonnainspektsiooni hinnangul juba praegu uut korda.
Pandisüsteem lisas linna taarapunkte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo juhataja Vello Vadi sõnul tegeleb amet juba praegu müügikohtade ja taara vastuvõtu kontrollimisega.
«Oleme kontrollinud ligi kolmandikku Viljandi kauplustest, bensiinijaamadest ja kioskitest,» sõnas ta. «Väga paljudes müügikohtades on töö korralik ja vastab seadustele.»
Merike Lepp Keskkonnaministeeriumist ütles, et üleminekuaja pikendus 1. oktoobrini puudutab pandipakendi märgistust. Selle ajani tohib müüa pandimärgita taarat, samuti ei nõua seadus veel kahe kuu jooksul niisuguste pakendite müügi eest trahvimist.
Seadust võib mitmeti mõista
Tarbija tulevik on Vello Vadi kinnitusel praegu helge, sest kui möödunud talvel võttis Viljandis taarat vastu neli punkti, siis praegu on neid kohti 10 ja 20 vahel.
«Varem laoti auto pudeleid täis ja sõideti haisva koormaga taarapunkti, aga nüüd on võimalik alati poodi minnes paar pudelit ära anda. See on igati normaalne, tsiviliseeritud ja meeldiv,» lausus Vadi. Ta avaldas lootust, et linnast kaovad ka viimased haisvad taarapunktid.
Siiski leidub Vello Vadi sõnul kaupmehi, kes seaduse mitmetimõistetavust ära kasutavad.
«Seaduse järgi peab inimene saama pakendijäätmed ära anda poe vahetus läheduses, kuid see ei ole kahjuks sentimeetrites või ajas määratletud. Kui taarapunkt on näiteks plangu taga, läbipääsu pole ning plank on kaks kilomeetrit pikk, siis võib öelda, et taarapunkt on viie meetri kaugusel, aga ligi minna ei saa,» tunnistab Vadi seaduse ebaefektiivsust.
Ta tõi näiteks Paalalinna, kus mitu poodi suunab taaratoojad Põhja puiestee 6-a kaupluslattu Adelan.
Kaupluslao juhataja Eve Jürisson ütles, et seal käib palju inimesi, sest peale Maksimarketi mujal läheduses taarat vastu ei võeta.
Vello Vadi hinnangul on väga hea taaramure lahendus pudeliautomaat. Niisuguseid aparaate on Viljandis praegu ainult üks, Männimäe Selveris, kuid see on tihti rikkis. Vadi väitel ei tea keegi, millest rikked tekivad. «Üks võimalus on metsa alt ja kraavidest korjatud mustad ning tolmused pudelid,» arvas ta.
Vana plasttaara teeb muret
Kõige suuremat segadust tekitab märgistuseta plasttaara. Riigikogu pikendas pandipakendi süsteemile ülemineku aega 1. oktoobrini ning niikaua tohib pandimärgita taarat müüa.
Enne pandisüsteemi rakendamist maksti plastpudeli eest 5—10 senti, mistõttu korjati näiteks autoaknast välja visatud taara ära. «Keegi, kellel seda viit senti vaja oli, viis pudeli ära,» sõnas Vadi.
Praegu ei maksta pandimärgita plasttaara eest midagi ning on oht, et sellised pudelid võivad loodusesse vedelema jääda. Seevastu pandimärgita õllepudeleid võetakse taarapunktides veel vastu.
RAHA
Klaaspudel (kõik mahud) — 1 kroon
Metallpurk (kõik mahud) — 50 senti
Plastpudel (0,5 l ja väiksemad) — 50 senti
Plastpudel (suuremad kui 0,5 l) — 1 kroon
Allikas: Keskkonnaministeerium