Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
Kuusepalgi hind, mis jaanuaritormi järel hoogsalt langema hakkas, jäi püsima märtsikuisele tasemele ning sügisel peaks see taas tõusma hakkama.
Aktsiaseltsi Stora Enso Mets varumisjuhi Kaido Saare andmetel kukkus palkide hind 10—20 protsenti sõltuvalt sellest, missuguse kvaliteedi ja milliste mõõtudega palgid olid ja kes neid ostis.
«Tüüpilise palgi hind jäi pidama 750 kroonile tihumeetri eest, kuid väga jäme kuusepalk, mida vaid vähesed saetööstused vastu võtavad, võis veelgi enam odavneda,» teadis ta.
Saare hinnangul odavamaks palk enam ei lähe, sest siis pandaks Eestis kõik raied seisma.
Metsa ääres väike hind
Veelgi enam kui saetööstuste pakutav hind, on kahanenud rahapakk, mille puidu omanik metsa ääres kätte saab.
Metsa kokkuostuga tegeleva osaühingu Askersund Trading juht Uuno Tuuling ütles, et enne tormi maksti kuusepalgi tihumeetri eest keskmiselt 700 krooni.
«Ise ostsin viimati 500-600 krooniga, kuid nüüdseks on hind langenud umbes 400-500 kroonini tihumeetri eest,» rääkis Tuuling. «Mina praegu palki ei osta, sest vana on riknenud ja värsket keegi veel ei lõika.»
Tuulingu sõnul ei ole kokkuostjad hindu langetanud mitte ainult suure pakkumise tõttu, vaid kulusid sunnib koomale tõmbama ka kütuse hind, mille liiter on tormijärgse ajaga kallinenud ligi kolmandiku võrra.
Metsaomanik paneb tõusu paika
Praegu Stora Enso ja mitme teise firma saekaatrid palki vastu ei võta, sest lõigatakse seda, mis on varem valmis varutud. Paljud saetööstused seisavad, sest töötajad on puhkusel või remonditakse liine. Seepärast ei ole hinnatõusu enne sügist oodata.
«Siis näeme ette väikest kallinemist, aga ma loodan, et hind ei tõuse eelmise sügise tasemele, mil palgi tihumeetri eest tuli maksta 900 krooni,» ütles Saar.
Ka Uuno Tuuling prognoosis, et hinnad tõusevad maksimaalselt saja krooni võrra.
Sakala Saeveski tegevjuhi Veiko Tõnso sõnul sõltub palju sellest, kuidas metsaomanikud aasta teisel poolel käituvad.
«Praegu tuleb palki rohkem sisse, aga võib-olla paneb Riigimetsa Majandamise Keskus oktoobris pillid kotti ega liiguta enam üldse,» sõnas Tõnso.
Kaido Saar ei uskunud, et tuulega murdunud mets mullu kimbutanud palgipõuale leevendust tooks. «Kui mingi periood on kergem, siis hiljem on seda hullem,» arvas ta.
Kvaliteedil pole viga
Et Rootsis murdis jaanuaritorm tunduvalt rohkem metsa kui siin, siis spekuleeritakse, et sealt hakatakse senisest rohkem puitu Eestisse tooma ja see lööb siinse toormehinna taas alla. Kaido Saare kinnitusel ei tasu metsaomanikel selle pärast siiski muretseda.
«Rootsi palgi osakaal ilmselt suureneb, kuid selle võrra vähendame tarneid Venemaalt,» lubas ta. «Eesti puu jääb igal juhul, sest see on kõige parem.»
Saetööstuste juhtide kinnitusel pole marutuule tõttu ümber kukkunud kuuskede puidu kvaliteedil väga viga. Näiteks Stora Enso Eesti saekaatrites suurenes praak vaid kümnendiku võrra.
Veiko Tõnso kiitis metsamehi, sest need ei püüa enam igast maha kukkunud puust viimast võtta, vaid on õppinud tormimurdu lõikama ja oskavad lõhesid vältida.
Järgatud ja metsaveerde seisma veetud palgid on praeguseks enamasti riknenud, kuid need, mis on tormist saadik metsa all, kõlbavad veel küll.
«Kui puul on mõnigi juur maa sees, siis elab ta aasta julgesti üle,» teadis Saar.