Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2444067t1h159a.jpg)
Nahkrõivaste puhastamine on tarbijale ikka keerukas olnud, sest keemilised puhastused ei taha tihtipeale kapriisselt käituva materjaliga tegemist teha.
Üks Viljandi pesumaja on kaks aastat ilma suurema kärata tegelnud nahkrõivaste puhastamisega, täpsemini öeldes nende pesemisega. Reklaami puudumist põhjendab pesumaja Gertrude omanik Gertrud Puusepp sellega, et nahkesemete puhastamine pole põhitegevusala. «Ära ei saada me kedagi,» täpsustab ta.
Pestakse salajase retsepti järgi
Puusepa sõnul kasutatakse nahkrõivaste puhastamiseks tavapärasest erinevat meetodit. «Me ei puhasta neid keemiliselt, vaid peseme pesumasinas nagu teisigi rõivaid,» selgitas ta.
Pesemisel kasutatakse vett, vedelaid pesuvahendeid ja lisandeid ehk siis kõiki selliseid vahendeid, mis on ametlikult kaupluses saadaval. Mida täpselt, seda ei nõustu Puusepp avalikustama.
«Olen selle retsepti väljatöötamiseks omast huvist seitse aastat katseid teinud ja viimased kaks aastat tulemusi edukalt kasutanud,» rääkis ta. Katsete tegemiseks kasutas Puusepp second-hand’ist odavalt saadud rõivaid.
Puusepa kinnitusel ei riku tema kasutatav pesuviis nahkrõivaid ja seni pole ka kliendid nurisenud. «Mitu klienti on minu juures korduvalt käinud. Kui nahk oleks kuidagi kahjustada saanud, siis nad ju ei tuleks tagasi,» arutles ta.
Pesumaja omaniku sõnul on vaid üksikud nahatüübid, mida ta ei riski pesemiseks vastu võtta, sest ebaõnnestumise võimalus on suur. Sellisteks on näiteks jänese ja rebase nahk, mis on väga õhukesed ja õrnad ning võivad puhastamisel rebeneda.
«Ülejäänud nahkadega ei tohiks probleeme tekkida, kuid kõige täpsema hinnangu saan anda ikkagi siis, kui ma olen konkreetset eset näinud,» rääkis Puusepp.
Julgeb anda garantii
Gertrud Puusepp ütleb, et nahkese võib puhastamisel untsu minna siis, kui nahk on halvasti pargitud. «Eks kallimate nahkesemetega ole risk väiksem, sest nende puhul on kasutatud korralikku nahka, turukaubaga peab olema ettevaatlikum,» selgitas ta.
Ettevaatlik tasub olla ka mitmevärvilise nahaga, sest must nahk võib heledama ära värvida.
Kui Puusepp asus nahkrõivaste puhastamise teenust pakkuma, siis ta kliendile garantiid ei andnud, sest polnud piisavalt kogemust. «Pärast kaheaastast praktikat julgen seda küll teha,» lisas ta.
Seni ei ole Gertrude pesumajas klientidega sõlmitud lepinguid, kus inimene võtab eseme puhastamisel osa riskist enda kanda.
Naha puhastamise hinnad on Gertrude pesumajas väiksemad kui keemilistes puhastustes. Näiteks tagi puhastamine maksab 100 krooni. «Nahka peab pärast puhastamist hooldusvahendiga töötlema. Kui inimene ise sellega tegelda ei viitsi, siis soovi korral teeme 50 krooni eest ka selle ära,» selgitas Puusepp.
Nahkrõivaste pesemise hinnad sõltuvad nii materjalist kui eseme suurusest. Kõrgemad hinnad ulatuvad 200 kroonini, kuid kunstnahast jope puhastamine maksab vaid 60 krooni.
Peseb ka keemilist puhastust nõudvaid rõivaid
Gertrude pesumaja kasutab seda salapärast pesuvahendisegu ka teiste selliste rõivaesemete pesemisel, mida tootjamärgistuse järgi võib vaid keemiliselt puhastada. «Jah, me peseme sellega ülikondi ja teisi keemilist puhastust nõudvaid esemeid. Ma võin öelda, et peaaegu kõik plekid saame välja ning rõivas jääb kahjustamata,» kinnitas pesumaja omanik.
«Tavapäraste pesuvahendite kasutamine on inimese nahale tunduvalt sõbralikum kui keemilised ained ja ka kangas säilib paremini. Erinevalt keemilisest puhastusest ei pleegita pesemine nahka,» lisas ta.
Uuendusmeelne pesumaja omanik hoiatas, et inimesed ei hakkaks tema kirjeldatud pesemisviisil ise oma nahkrõivaid või keemilist puhastust nõudvaid rõivaid pesema. «Võidakse mõelda küll, et mis see siis ära ei ole, ma proovin ka. Pärast on asjad rikutud, sest ei teata õiget koostist.»
Värv ja rooste jäävad
Kõige probleemsemad plekid on Gertrud Puusepa hinnangul värvi-, rooste- ja hallitusplekid, mille vastu on peaaegu võimatu rohtu leida. «Samas veri, vein ja mitmed muud kardetud plekid pole üldse nii hirmsad, kui arvatakse.»
Kui riidele satub happeline plekk, näiteks veini- või marjaplekk, ja seda pole võimalik kohe välja pesta, siis on kõige olulisem see kohe märjaks teha. «Vesi neutraliseerib happe. Tegelikult võib määrdunud ese kas või mitu päeva vees liguneda, enne kui seda pesema hakatakse,» andis Puusepp nõu. «Kuivanud plekki on raskem eemaldada, kuid saame ka sellega hakkama.»