Võidupühal lõppenud Suure-Jaani muusikapäevadel kõlanud esinemistest jätsid muusikapedagoog Maret Tomsonile kõige sügavama mulje Peterburi mungakloostri vokaalansambel Optina Pustõn ja Päikesetõusukontsert Soomaal.
«Optina Pustõni kontserti võiks nimetada keerubite lauluks, sest kuue mehe musitseerimine kõlas nii sujuvalt, puhtalt ja hõljuvalt. Vaatamata väikesele koosseisule oli nende hääles nii jõudu kui ulatust. Kõige kõrgem kontratenor kõlas kui naisehääl ja kõige madalam bassihääl oli nii sügav ja põrisev, milletaolist ma pole varem kuulnud,» rääkis Maret Tomson.
Ta tõstis esile ka ansamblijuhi omapärast dirigeerimisviisi, mis joonistas õhku fraaside kujundeid, mitte rütmi. Selline juhatamislaad on omane vanale kirikumuusikale.
Ideaalne tasakaal
Ansambel oli leidnud Maret Tomsoni sõnul ideaalse tasakaalu emotsionaalsuse ja religioosse vaoshoituse vahel. Optina Pustõni laul õilistas pisut räämas ja mahajäetud vene kirikut.
Soomaa kontserdi õnnestumisele aitas kaasa suurepärane ilm. «Kui möödunud aastal sadas kogu aeg vihma, siis nüüd nägime meeliülendavat päikesetõusu, õrna uduloori ja tuhandeid puude vahele põimunud ämblikuvõrke, igaüks eri kujuga,» kirjeldas Maret Tomson.
Sookontserdil esinesid solistidena Jassi Zahharov ja Neeme Punder. «Zahharovi laul haaras publikut. Pisut häiris, et laul muusikalist «Ooperifantoom» kõlas inglise keeles,» meenutas muusikapedagoog.
Keelpillidest koosnev soo-orkester esitas Edvard Griegi, Samuel Barberi, George Gershwini, Heino Elleri ja teiste muusikat. Eesti klassiku «Kodumaine viis» kõlas aga alles lisapalana. See tekitas küsimuse, miks festivali kontsertide kavas üldse nii napilt eesti muusikat kõlas? Oli ju festival algul pühendatud Kappidele ja nende looming oli võimsalt esindatud.
Ikka üks tõrvatilk
«Võib aru saada korraldajate hirmust, et liiga ühekülgne repertuaar võib kahandada publiku huvi, kuid igal festivalil peaks olema vähemalt paar kontserti eesti klassikute loomingust,» lausus muusikaasjatundja.
Maret Tomson arutles, et võrreldes mullu kontserti juhtinud Fred Jüssi looduslähedusega tundus seekordse juhi Jüri Aarma ülesastumine võõrastavalt pateetiline.
Kohale tulnud suur rahvahulk käitus sõbralikult ja teisi arvestavalt, esitatavat kuulati suure tähelepanu ja kaasaelamisega. Enne koduteele asumist said paljud aga omal nahal kogeda, et ikka leidub meepotis tõrvatilk. Mõned juhid olid oma autod teele jätnud, nii et rahvast täis bussid pidid üle tunni aja ootama, enne kui liikuma said.