Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2443857t1h9e9f.jpg)
Varem Vabaduse platsi äärt ilmestanud vitstest põimitud kerad on tänu virkliisudele õide puhkenud ja kolinud keskväljaku äärest Jaani kiriku kõrvale mururibale.
Viljandi haljastusspetsialist Ursula Mikkor ütles, et virkliisuks kutsub rahvas seda rohkeõielist tumeroosat suvelille seetõttu, et pärast ühtede kroonlehtede mahapuistamist kasvatab tubli taim aina uusi õisi ja peab nii terve suve vastu.
Ürgsete kerade viimane suvi
«Vitstest keradele on see aga küll viimane võimalus linnaruumi kaunistada, sest mitme aasta külmad, tuuled ja vihmad on need ajapikku hapraks muutnud,» rääkis Ursula Mikkor.
Haljastusspetsialist meenutas, et kerad punuti kont- ja metsviinapuu väätidest ning kaseokstest juba mitu aastat tagasi, et kaunistada linna külmal ajal, mil väljas on lilli keeruline eksponeerida.
«Hakkasime neid nimetama ürgse rütmi keradeks, sest nad on inspireeritud Viljandimaa tunnuslausest «Ürgses rütmis» ning aimavad oma kujuga järele maakonna logoks olevat sakiliste nurkadega märki.»
Jaani kiriku lähedale teisele nõlvale on haljastustöötajad üles seadnud roosade pelargoonidega lootsiku, mis meenutab Viljandi paadimehe legendi.
Ujuv lillesaar
Ugala-esisele tiigile tekkis hansanädalal ujuv lillesaar. See on rajatud laudisele, mida kannavad õhuga täidetud plastkanistrid.
Sellel peenral õitsevad üksteise kõrval lillad petuuniad, kollased suvidaaliad ja juba eespool kirjeldatud virkliisud.
Ursula Mikkor ütles, et ujuva lillepeenra mõtte sai ta Põltsamaalt. Seal on lillesaared juba mitu suve jõel ujunud. Neid käib hooldamas osaühing Floreas Viljandi ja seepärast on kogemused lähedalt võtta.
Kui mullu õitsesid roosid Viljandi raekoja ümber, siis tänavu on linn juurde saanud sadu roosiistikuid, mille õitselepuhkemine seisab veel ees.
Roosiuputus
Maavalitsus on kavandanud oma hoone ette ja pargipoolsesse külge roosipeenra. Tallinna tänava alguses seisva sõpruslinnade viida ümber on tekkinud tohutu klump, mille iga sektor on pühendatud ühele Viljandile olulisele linnale.
Nii esindab näiteks Rootsi linna Eslövit roosisort «Pipi Pikksukk» ja Härnosandi «Astrid Lindgren» ning Saksamaa Ahrensburgi «Lili Marleen».
Ursula Mikkor lisas, et loetletud roosipeenarde pidulik avamine seisab ees Viljandi vapiroosi päeval, 22. juulil. Vapiroosipäevast on plaanis kujundada uus traditsioon.
Haljastusarhitekti sõnul rajatakse lillepeenrad veel Kondase Keskuse ette. Samuti on kavas Tallinna tänava lilleamplite rida pikendada bussijaamani, et ka bussiga Viljandisse jõudev külaline siinsete kodanike lillearmastusest kohe aimu saaks.
Ursula Mikkor usub, et kogu see ilu ei kesta mitte päeva või kaks, vaid kuni sügiseni, sest ta on märganud: inimesed oskavad ilust lugu pidada.
HIND
Viljandisse istutatud suvelilled ja amplid maksavad 141 784 krooni ja nende igakuine hooldus võtab 2633 krooni.
Sõpruslinnade roosipeenra rajamine läheb maksma 32 000 krooni.
Allikas: Ursula Mikkor