Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2443811t1h7b9c.jpg)
Kodus printeriga fotode valmistamine on kulukas, ent võimaldab piltnikul saada just sellise tulemuse kui tarvis ilma fotopoe ust kulutamata.
Praegu, kui foto- ja arvutipoed teevad oma digilaborites tavaformaadis pildid valmis peaaegu krooni eest, ei ole tindiprinter just kõige odavam ega mugavam viis valmispiltide saamiseks. Tõsisemale fotohuvilisele ei ole hind tihti peamine. Oluline on nii isetegemise rõõm kui see, et tulemus oleks just selline, nagu soovitud.
Isiklik printer säästab aega. Kui pärast jaanipäeva saab lahkuvatele külalistele õhtul üles võetud pildid kohe kaasa panna, siis pole tarvis nendega enam hiljem sahmerdada.
Abi on printerist ka nõudlikumatele fotohuvilistele, kes ei klõpsi ainult tavalisi peojäädvustusi, vaid taotlevad kunstilisemat tulemust. Ei juhtu just väga harva, et piltnikud kiruvad laboreid kehva töö pärast, sest teenindaja ja fotograafi arusaam pildist on lahku läinud.
Mis on fotoprinter?
Kuigi tootjad armastavad panna mõne printeri nimele juurde sõna «photo» ning teistele mitte, on selline markeering siiski mõnevõrra eksitav. Fotopaberil väljatrükki võimaldavad peaaegu kõik müügil olevad tindiprinterid, küsimus on ainult selles, millise kvaliteedi ja millise hinnaga foto saadakse.
«Printeritest rääkides tuleks kasutada väljendit «fototrükki võimaldav tindiprinter»,» selgitab Enter IT-Marketi turundusjuht Mart Sepp. «Võrreldes tekstiprinteritega on neil tindipiisa suurus väiksem ja trükk kvaliteetsem. Fotoprinter ongi ainult fotode väljatrükkimiseks, enamasti kuni 10 x 15 formaadis. Reaalselt võimaldavad tänapäeval fototrükki kõik värvilised tindiprinterid.»
Arvestatava kvaliteediga foto suudab välja printida isegi vähem kui tuhat krooni maksev aparaat. Näiteks Canon PIXMA iP1000 on Sepa andmetel Enteri poodides üks müüdumaid printereid. Kõige odavam ei ole aga alati kõige kasulikum ja seda mitte ainult kvaliteedi, vaid ka foto omahinna seisukohalt.
«Mida odavam printer osta, seda kallimaks piltide tegemine hiljem läheb. Odavamatel tindiprinteritel on vaid üks värvikassett ning kui seal üks värv otsa saab, tuleb uus muretseda ja palju tinti läheb raisku. Kasulikum on osta mitme värvipotiga printer. Neid on nii nelja, kuue kui isegi kaheksa värviga,» rääkis Maksifoto juhataja Mati Roosalu.
Digipildi hinna langus on printerite läbimüüki vähendanud. «Paljude arvates on ilmselt mõistlikum osta teksti trükkimiseks laserprinter ning oma pildid fotopoes valmis teha. Seda suunda võib selgelt näha ka tindiprinterite müüginumbritest,» lausus Viljandi Mikromaailma tehnik Ero Hiiesalu.
Mart Sepa arvates tehakse pilte üldse üha vähem valmis. «Mina ennustaksin, et paberile trükkimine väheneb pigem veelgi. Inimesed hoiavad pilte digitaalselt ja trükivad välja ainult olulisemad või kinkimiseks mõeldud pildid,» sõnas Sepp.
Kulumaterjalid on kallid
Kodus fotode väljatrükki ei muuda tavakasutajale kalliks mitte ainult printeri soetamisega seotud kulud, vaid ka paberid ja tindid. Ero Hiiesalu sõnul on printerid küll tublisti odavnenud, ent tintide ja paberite maksumus on jäänud umbes samaks, mis paar-kolm aastat tagasi. «Ainuke muudatus on see, et müügile on tulnud kolmandate tootjate tindid, mis on orginaalidest odavamad. Tuleb tunnistada, et ka nende kvaliteet pole päris see,» rääkis Hiiesalu.
Kvaliteetse, kuid mitte kõige läikivama lehe fotopaberit võib kätte saada vähem kui kümne krooni eest. Kui palju maksavad tindid ning kui palju neid pildi tegemiseks kulub, sõltub juba tootjast ja printeri tüübist ning muidugi pildist.
«Alla viie-kuue krooni koduprinteriga fotot naljalt ei saa,» nentis Mati Roosalu. «Kodus piltide tegemisel ongi kaks põhilist miinust: pildi hind ja aeg, mis selleks kulub. Samuti säilivad prinditud pildid kehvemini, sest tint on UV-kiirgusele vastuvõtlikum. Aga kui on tahtmist katsetada, siis ei ole küll ühtegi põhjust, miks seda maha laita. Paljud fotograafid teevadki oma näitusepildid kodus printeriga, sest usaldavad oma kätt rohkem kui laborit.»
Kvaliteedivahet laboris keemiliste protsesside tulemusena valminud ning prinditud piltidel pole. Printeriga hea tulemuse saamiseks läheb siiski tarvis algteadmisi värvihaldusest, sest automaatseadistused ei anna alati parimat tulemust.
«Tulemus oleneb tegijast. Aga kui mulle laotakse lauale printeriga tehtud ja laboris valmistatud pildid, siis esimese pilguga ma küll vahet ei tee,» kinnitas Roosalu.
Maksifoto kasutab printerit passifotode valmistamiseks. Tegemist on sublimaatprinteriga, mis kuumutab paberile kilekihid. Fotonduse tulevikku vaadates leidis Roosalu, et kui tootjad suudavad kulumaterjalide hindu alandada, siis võib tindipritsetehnoloogia ka ateljeedes kanda kinnitada.
«Viimastel fotomessidel on sellist tehnoloogiat kasutavaid seadmeid näha olnud küll. Atraktiivsus seisneb eeskätt selles, et kui praegu tuleb laboris keemiat kogu aeg soojas hoida, siis printeri võib rahumeeli vooluvõrgust välja tõmmata ning tööle panna just siis kui tarvis,» lausus Roosalu.
PLUSS JA MIINUS
Kodus fotode printimise head ja halvad küljed
Plussid
Isetegemise rõõm.
Pildid valmivad kiiresti.
Seadistusi saab vastavalt vajadusele muuta.
Miinused
Kallis.
Ajakulu.
Fotod säilivad kehvemini.
Allikas: «Sakala»