Pipart keele peale

EESTI AJALEHTEDE Liidu keeleseminaril nentis ajalehe «Vesti Nedeli» peatoimetaja Jana Tšernogorova, et Eestis elavad venelased on pettunud, sest eestlased ropendavad kahetsusväärselt palju. Ebatsensuurseid väljendeid leiab omavahelisest vestlusest ja paraku ka ajakirjandusest. Meelehärmi ning nõutust tekitavad sellised sõnad nagu «pohhui», «pohhuist» ja «pohhuism».

Palju leiab neid kultuuritekstides, kus haritlased rõhutavad niimoodi boheemlust ja minnalaskmise meeleolu. Olukirjeldustes antakse nende abil värvikalt edasi pilti alkoholilembestest ja kaklema kippuvatest venelastest. Kolmas kategooria, kus üsna palju pohhuid kasutatakse, on anekdoodid, milles loo iva on just nende sõnade abil üles ehitatud.

NII-ÖELDA ROPENDAMINE ei ole abitu püüe venelasi meie keskkonda integreerida ega luua kultuurilisi kontakte. Samuti on ekslik arvata, et eestlased räägivad sihilikult nii, et venelasi solvata ja mõnitada.

Pigem on asi selles, et sõnade tähendus on aja jooksul pisut muutunud ning nende ebatsensuurset tausta teavad vähesed. Ilmekaim näide on ühe noormehe puhtsüdamlik ülestunnistus, et tema on kogu aeg pohhui tähenduseks pidanud hüüdu «Jumal hoidku!».

Küsisin noorepoolsete inimeste käest, mida nende arvates pohhui tähendab ning kas ja millises kontekstis nad seda kasutaksid. Huvitavaid näiteid leidsin ka Mai Loogi koostatud «Eesti slängi sõnaraamatust».

TULI VÄLJA, et kõnealuste sõnade tausta adusid väga vähesed. Teadlikumad täpsustasid, et vene keeles on see üsna ebatsensuurne sõna, aga eesti keeles on see saanud teise varjundi. Inimene, kellel on täiesti ükskõik, mis toimub, teatab laisalt: «A mul pohhui!» Sama tähendavad selle sõna teised vormid «pohkar», «pohkens» ja «sahkens».

Pohhuistiks peetakse vastutustundetut inimest, kellele ei lähe üldjuhul mitte miski korda, kellel on kõigest ükstakama, savi, suva. Ta võib olla apaatne, eetikavaene, massikultuuri pealetungist nüristatud inimene. Pohhuistil pole tavaliselt oma arvamust või üritab ta maski taha peitudes jätta sellist muljet. Kohati jätab ta endast maailma eest põgeneva pisiluuseri mulje. Ja sellise isiku mõttelaadi nimetatakse pohhuismiks.

SLÄNG ON keele lahutamatu osa, mis ajas väga kiiresti muutub. Slängisõnu kasutades on oluline silmas pidada konteksti ja arvestada oma vestluspartneriga. Kas ja mismoodi släng keelt rikastab, on omaette küsimus.

Tagasi üles
Back