Pahatahtlik publik nurjas tänavuse rattamaratoni

Maratoni võitja Alges Maasikmets ja teiseks jäänud Raido Kodanipork sõitsid viimased 15 kilomeetrit kahekesi. Võitja selgus finišispurdis.

FOTO: Peeter Kümmel

Seekordne Mulgi rattamaraton ebaõnnestus, sest ilmselt mõne pealtvaataja muudetud märgistuse tõttu eksis osa rattureid rajalt ja sõitis ettenähtust lühema maa.

«Ligi 50 esimest sõitjat läbis distantsi õigesti, kuid siis oli keegi 15 kilomeetrit enne lõppu otse näitava noole paremale keeranud ja tõmmanud lindi ette sellele teele, mida mööda ratturid pidid minema,» selgitas Viljandi Rattaklubi president Loit Kivistik.

Seetõttu eksis teelt ligi 75 võistlejat, teiste seas Eesti parim naisrattur Grete Treier. «Nemad jõudsid välja Mustla maanteele ja sõitsid mööda asfalti Ekseko juurest otse finišisse,» ütles Kivistik.

Kui korraldajad juhtunust kuulsid ja sündmuskohale tõttasid, oli suunaviit taas õigesti pandud, aga sellel olid selged lõhkumise märgid ja see oli raja teises servas.

Et kohtade õige jaotamine muutus võimatuks, otsustasid korraldajad märkida 200 esimest lõpuprotokolli kohtadeta, kuid selles järjestuses, kuidas nad finišisse olid saabunud. Võistluste peakohtuniku otsuse põhjal ei lähe Mulgi maratoni tulemused Elioni Eesti rattamaratonide sarja arvestusse.

Sportlased on pahased

Võistlusel teise koha saanud Raido Kodanipork jäi sõiduga väga rahule, kuid teda pahandas see, et raskelt saadud punktid ei lähe sarja üldkokkuvõttes arvesse.

«Meil olid väga head tulemused: saime oma klubiga Arctic Sport kaksikvõidu ja neljanda koha,» rääkis ta. «Mina ju sõitsin õigesti ja kui järgmisel etapil mingi kümnene punt valesti paneb, kas siis tühistatakse tulemused jälle?»

Kodanipork on veendunud, et kõik Eesti maratonide korraldajad peavad Viljandis juhtunust oma järeldused tegema.

«Tõenäoliselt ei aita ainult suunaviitadest. Tuleb leida rohkem inimesi, kes neid viitasid valvaksid,» leidis ta.

Rattaklubi võtab juhtunut õpetusena

Viljandi Rattaklubi president lubas, et intsidendist tehakse põhjalikud järeldused. «Paraku pole võimalik ka edaspidi iga viida juurde inimest panna,» nentis ta.

Peakorraldaja väitel kavatseb rattaklubi lisaks raja turvamisele leida lahenduse finišee-rujate paremaks vastuvõtmiseks.

«Tänavu oli pikem rada tavalisest aeglasem ja lühem rada jälle veidi kiirem ning nii jõudsid võistlejad ja matkajad korraga lõppu,» selgitas Kivistik. «Meil tuleb hakata mõtlema ajavõtukiipide kasutamisele, ehkki see süsteem on väga kallis.»

Hulk rattureid on Mulgi rattamaratoni korraldajate peale kurjad, kuid Kivistiku väitel leidub ka palju neid, kes organisaatoreid mõistavad.

«Oleme varasematel aastatel korraldamisega hästi hakkama saanud ja ka tänavu ei teinud me oma tööd lohakalt, paraku varjutab rajal juhtunu kõik õnnestumised,» nentis ta.

Kivistik avaldas lootust, et ratturid ei hülga Viljandi sõitu. «Kindel on see, et ebaõnnestumine ei tähenda Mulgi maratoni lõppu ja järgmisel aastal tuleb sõit taas,» kinnitas ta.

KIRJELDUS

Netikommentaator

Mina läksin koos suure pundiga õigesti. Seal olid küll mingid väikesed poisid, kes olid sildi valesse kohta tõstnud. Üks hüüdis: «Siia-siia!» ja kaks poissi naersid taga. (vanuses 8—10 maksimaalselt). Aga grupp 100—120 läks igatahes õigesti!

Kommentaar rattafoorumist velo.clubbers.ee

Tagasi üles
Back