Peretütar Piret: Koosta pere oli osa minu elust

Eesti Televisiooni esimese lavastusliku saatesarja «Mis Koosta peres uudist?» režissööri Tõnis Kase tütar Kaisa Kask, praegune Pärenson, võitis Helgi Oidermaa kirjutatud tekstiga tolleaegse televaataja südame.

Kaisa Pärenson, mis on teile Koosta pere lapsepõlvest meelde jäänud?

Kui me seda saadet alustasime, siis olin ma suhteliselt väike, käisin teises või kolmandas klassis, aga saatesarja lõppedes olin juba keskkoolis. Mul on meeles tolleaegsed otsesaated ja tohutult pikad võttepäevad.

Ma nägin nõukogudeaegse televisiooni arengut: algul olid otsesaated, siis tuli filmilint ja päris lõpus saabus videoaeg.

Ma olen selles saatesarjas kasvanud, ma elasin televisioonimajas väga palju aastaid.

Mälestust Helgi Oidermaast ei oska ma sõnastada. Kui ma vaatan neid vanu fotosid temast ja temaga seotud saatesarjadest, siis minule meenub ta alles teatud vanusest. Pärast «Koosta pere» tegemist ei puutunud ma temaga enam kokku. Palju rohkem mäletan ma neid inimesi, kellega ma selles lavastuslikus saatesarjas koos mängisin. Nad olid osa minu elust.

Kuidas teleinimesed teisse suhtusid?

Oi, väga hästi. Ma olin ju pesamuna, väike Piret. See oli ilus aeg... Mul endal ei olnud tollal ei õde ega venda, ma olin üksik laps, aga sellega sain ma endale õed ja vennad ning tundsin, kui rikas ma tänu sellele olin.

Televisioonimaja oli ülimalt soe maja. Seal töötasid tollal väga südamlikud ja kokkuhoidvad inimesed. Ma olen ise töötanud kinomajas ja hilisemal ajal veel telemajas, aga seda lapsepõlves kogetud tunnet pole ma enam tundnud — seda üksteisest väga-väga hoolimise ja üksteise hoidmise tunnet.

Te olite üks esimesi Eesti Televisiooni lapstähti. Kas inimesed tundsid teid tänaval ära?

Tunti ära küll. Ja koolis teati, aga see ei olnud koormav ega psühholoogiliselt raske. Õnneks ei olnud tollal kõmuajakirjandust.

Kui ma «Õnne 13» salvestamisel puutusin kokku Mare osatäitja Anne Veesaarega, siis tema tunnistas mulle, kuidas ta lapsena unistas Koosta pere Piretiks olemisest. Ta tahtis kuulus olla ja mõtles, kuidas selleks saada. Mina ei taha iial, et mind tuntaks. Arvatavasti on see pärit lapsepõlvest ja Koosta pere aegadest.

Mida selles saatesarjas osalemine teile õpetas?

Ma õppisin, mida tähendavad kollektiiv ja meeskonnatöö. Seda, kui oluline on iga inimene, olenemata sellest, kas ta särab ekraanil või töötab teiste heaks. Ka juhtmevedaja ja helimees on tähtsad ning sellises mahukas saatesarjas ei ole võimalik kedagi eriliselt esile tõsta, sest tulemus on kõigi ühine töö.