Teleinimesed meenutavad legendaarset toimetajat

Eve Rohtla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vallatu ja lihtsameelne Telepoiss aitas oma väljamõtlejal meele ärksa ja huvi maailma asjade vastu elava hoida. «Minu lapselapsed on ta kuue ära kulutanud, uut oleks vaja,» muretses väga paljude legendaarsete telesarjade vaimne ema Helgi Oidermaa kaks aastat tagasi.
Vallatu ja lihtsameelne Telepoiss aitas oma väljamõtlejal meele ärksa ja huvi maailma asjade vastu elava hoida. «Minu lapselapsed on ta kuue ära kulutanud, uut oleks vaja,» muretses väga paljude legendaarsete telesarjade vaimne ema Helgi Oidermaa kaks aastat tagasi. Foto: Elmo Riig

Laupäeval sõidab bussitäis teleinimesi Viiratsi vallas asuva Parveotsa talu õuele, et astuda legendaarse toimetaja Helgi Oidermaa lapsepõlve- ja unistustemaale.

Parveotsa talu perenaine suri äkitselt eelmise aasta 9. detsembril oma talus. Mullu 5. mail oli ta tähistanud oma 75 aasta juubelit. Nüüd, aasta möödudes, kogunevad Parveotsale Helgi Oidermaa telekolleegid, sõbrad ja mõttekaaslased, kes käisid sama keerulist, kuid õnnelikku rada, et tema eluteed meenutada.

Helgi Oidermaa oli Eesti Televisiooniga seotud 1961. aastast kuni vanaduspuhkusele jäämiseni. Ta polnud ekraanitäht, kuid tema mõtted ja ideed leidsid väljenduse saadetes ja sarjades, mille tegelastega vaatajatele alati kohtuda meeldis.

Ta vaatas koos lastega maailma läbi Telepoisi silmade, õpetas põllumehi viktoriinis «Kas teate?» ja valutas südant koos Koosta pere rahvaga.

Sireli, kas mul õnne?

Viimastel eluaastatel teostas Helgi Oidermaa lapsepõlves viie lehega sireliõitelt soovitud unistust olla Parveotsa talu perenaine.

Kauaaegse Eesti Televisiooni programmi peadirektori Voldemar Lindströmi kinnitusel sõidab Tallinnast Viljandi lähistele bussitäis Helgi Oidermaa kolleege.

Parveotsale tulevad ka tema stsenaariumi järgi «Nukitsamehe» filmi lavastanud Helle Karis, esimese Eesti teleseriaali «Mis Koosta peres uudist?» režissööri Tõnis Kase abi Peeter Eelsaare, peatoimetaja Uno Maasikas ja kauaaegne Eesti Televisiooni režissöör Hillar Peep.

Koos Rein Siku, Johannes Pirita ja Uno Leiesega

Helgi Oidermaa sattus koos Uno Leiese ja Hillar Peebuga ühe käskkirja peale. Sellega võeti kõik kolm 3. jaanuaril 1961 ETV koosseisulistena tööle.

«Helgi Oidermaal oli ammendamatu energia ja ta oli kui ideede varalaegas,» ütles Hillap Peep, kes töötas temaga koos kolmkümmend aastat.

Helgi Oidermaa oli «Aktuaalse kaamera» reporter koos Rein Sikk seeniori, Johannes Pirita ja Uno Leiesega. Sel ajal, kui ta põllumajandussaadete toimetuses töötas, muutusid populaarseks saated «Ajaga sammu» ja «Kaamera ja märkmikuga» ning viktoriin «Kas teate?».

Nii viktoriini kui dokumentaaldraama «Mis Koosta peres uudist?» kirjutamise eest sai Helgi Oidermaa 1968. aastal ajakirjanike liidu preemia, ETV-le anti aga NSV Liidu rahvamajandussaavutuste näituse mälestusmedal ja aukiri.

Helgi Oidermaa mõtles välja hea lastesaatetegelase Telepoisi ja kirjutas talle teksti. Tänaseni eetris oleva saate «Prillitoos» pealkirja pakkus samuti tema.

Hillar Peep kirjutab ETV-st ajalooraamatut. Seni veel käsikirja «ETV ajalugu 1955—1990» koostamisel oli Helgi Oidermaa tema esimene abiline.

«Et muuta töös käsitletavad aastad mõistetavamaks, püüdsime neid koos paljude põllumajandussaadete ja viktoriinide toimetaja, dokumentaaldraama autori Helgi Oidermaaga periodiseerida,» rääkis Peep.

Südamega tehtud töö mõjub hingele

Paar aastat tagasi meenutas Helgi Oidermaa «Sakalas» temaga koos töötanud teleinimeste elujõudu, töökust ja omavahelist suurepärast läbisaamist.

Ta rääkis, kuidas kõik telemaja inimesed iga uue saate sünnile kaasa elasid ega läinud enne koju, kui läbivaatus oli nähtud ja oma arvamus öeldud. Juttu oli sellestki, kuidas operaatorid tema Mähe suvilale katust panid ja kaevu kaevasid ning tema neile süüa tegi; kuidas nad üksteise tähtpäevi meeles pidasid ja õhtuti põrandal istudes kõik maailma asjad ära lahendasid.

Sel ajal käis televisiooni tööle saamine läbi range kadalipu ja seal töötamine oli elulaad. Kes sellesse seltskonda vastu võeti, see jäigi.Või kui lahkus, siis jalad ees.

«Esimene telematus oli alles Eesti Televisiooni kümnendal aastal, enne seda polnud keegi töötajatest lahkunud, polnud ühtki selle pere matust,» meenutas Helgi Oidermaa. «Ja esimene lahkujagi oli üks südamlikumaid lastesaadete tegijaid Tiiu Kaldma,» mäletas ta, justkui toonitades, kui väga mõjub hingele südamega tehtud töö.

MÄLESTUS

Helgi Oidermaa vanaisa Jaan Eigo oli Konstantin Pätsi parteikaaslane. Mõlemad kuulusid Põllumeeste Kogusse ja istusid parlamendis. Helgi Oidermaa rääkis oma viimases intervjuus «Sakalale», et kui ta oli veel viie-kuueaastane, käis Konstantin Päts kord nende Kadrioru kodus külas.

«Päts rääkis, kuidas teda Vabadussõja ajal, kui Venemaa murduma hakkas, Tallinnas arreteerida ja maha lasta taheti, aga Tallinna kuberner päästis ta elu. Nüüd palus Päts isa ja ema, et nemad aitaksid tema elupäästjat omakorda päästa ja selle mehe, kunagise kuberneri oma majja korterisse võtaksid.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles