/nginx/o/2013/10/04/2443603t1h4a27.jpg)
Viljandimaa 11 linna ja valda on teinud ühise plaani, mille abil oma veesüsteeme parandada, ning otsivad selleks abifondidest 200 miljonit krooni.
Vallad ja linnad suunduvad ühiselt euroraha jahile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile allkirjastasid keskkonnaminister Villu Reiljan, Keskkonnainvesteeringute Keskuse esindaja Kalev Aun ja kõiki omavalitsusi esindama valitud aktsiaseltsi Viljandi Veevärk juhataja Kaido Pitkäärt Viljandi raekojas eellepingu Euroopa Ühtekuuluvusfondist 5,9 miljoni krooni taotlemiseks. Et soovitud summat saada, peavad omavalitsused ise panema juurde ligi kaks miljonit krooni.
Viiratsi loodab suurimat abi
«Selle raha eest palkame konsultandi, kes valmistab ette kogu veesüsteemide parandamise ning teeb ehitusprojektid,» rääkis Kaido Pitkäärt. «Seejärel saame teada, kui palju meie kavandatud tööd maksma lähevad.»
11 Viljandimaa omavalitsust hõlmav projekt läheb Viljandi Linnavalitsuse keskkonnakaitse peaspetsialisti Riho Karjuse sõnul maksma ligi 200 miljonit krooni.
Kõige suurem osa ehk 18 protsenti projekti maksumusest peaks kuluma Viiratsi valla veesüsteemidele. Vallavanem Väino Luige sõnul tahetakse projekti lõpuks korda teha kogu valla vee- ja kanalisatsioonitorustik ning puhastusseadmed ja ehitada Viiratsi alevisse sademevetekanalisatsioon.
«Raske öelda, kui palju see kõik maksma läheb, kuid eeldan, et 30—35 miljonit krooni,» pakkus Luik. «Et kogu projekti juures on meid lubanud toetada Keskkonnainvesteeringute Keskus, siis jääb meie enda rahaline kohustus selle juures loodetavasti kümne protsendi piiresse.»
Suuruselt teisena osaleb projektis Viljandi, kes taotleb eeldatavasti 25 miljonit krooni sademevete kanalisatsiooni rajamiseks.
Torustiku ehitus on seotud tänavatega
«Kaks aastat tagasi koostati Viljandile sademevete kanalisatsiooni skeem ja me oleme sellest tähtsamad kohad välja noppinud,» selgitas Kaido Pitkäärt.
Tema sõnul on vihmavee ärajuhtimiseks vajaliku torustiku rajamine seotud suures osas tänavate ehitamisega. «Tegelikult on veetoru panemine kogu tööst odavaim osa,» hindas Pitkäärt. «Suurem osa kulub tänavate asfalteerimisele. Kas aga fondid selle projektiga tänavaehitust toetavad, pole teada.»
Teisipäeval sõlmitud eellepingu täitumise korral saab Viljandi Veevärk palgata konsultatsioonifirma, kelle leidmiseks on riigihange juba välja kuulutatud. «Mai lõpuks on firma ehk ka leitud,» lootis Pitkäärt.
Viljandi maavanem Kalle Küttis kiitis projekti õnnestumise nimel koos tööle asunud omavalitsusi.
«Selline ühine tegutsemine on ainus võimalus Euroopast raha saada, sest üks omavalitsus jääb selleks liiga väikeseks,» avaldas ta veendumust. «Veesüsteemide remontimine on ka õige asi, millega peale hakata, sest infrastruktuurid vajavad Viljandimaal kindlasti uuendamist.»
Ehitus võiks alata poolteise aasta pärast
Kui projekteerija on töö lõpetanud, saavad omavalitsused hakata eurofondidest ehitamiseks vajaminevat raha
otsima. Riho Karjus on avaldanud arvamust, et järgmisel või ülejärgmisel aastal saab riik ühtekuuluvusfondile rahastamise taotluse esitada ning ehitused võiksid maakonnas alata 2007. aasta teisel poolel.
Projekti õnnestumine võib tähendada, et linnale kuuluv aktsiaselts Viljandi Veevärk hakkab edaspidi veesüsteeme haldama kõigis neis 11 omavalitsuses, kes projektis osalevad.
OSALEJAD
Veesüsteemide uuendamise projektis osalevad Viljandi, Võhma ja Suure-Jaani linn ning Viiratsi, Suure-Jaani, Pärsti, Kõpu, Halliste, Vastemõisa, Saarepeedi ja Olustvere vald.
Allikas: Viljandi Veevärk