Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2443459t1h80d8.jpg)
Nädal tagasi puhkes ühes Vastemõisa lähedal asuvas maamajas õitsele titaanjuur, mis oma ebameeldiva lõhnaga pererahva mitmeks päevaks välitöid tegema peletas.
Titaanjuur hakkas Sirje Grossi elutoas õitsema möödunud reedel. Tänaseks on õis juba ilmselt närbunud, sest taim õitseb aastas vaid mõne päeva.
«Esimesed kaks päeva oli väga tugev ja vastik lehk, seepärast tassisime lille teise tuppa. Kui õis hakkas vananema, kadus hais ära,» jutustas Gross. «Õnneks oli meil palju välitöid,» muigas ta.
Esmaspäeval olid elanikud tihanud taime juba elutuppa tagasi viia.
Taime on lihtne hooldada
Sirje Gross oli titaanjuure saanud talve lõpul oma ema käest ning varem oli see õitsenud vaid korra. Taim ise on umbes kolme-nelja-aastane.
«Seda lille ei ole raske kasvatada, ta tahab vaid rammusat mulda ja palju vett,» ütles omanik.
Pärast õitsemist tõlviku vars närtsib. Seejärel hakkavad mugulast välja kasvama lehed, mis suureks sirgudes on väga dekoratiivsed.
Sügisel lehed kuivavad ning puhkeajal säilitatakse mugulaid potis peaaegu kastmata 13—16-kraadise temperatuuri juures.
Jaapanis kasutatakse toiduks
Tallinna Botaanikaaia infokonsultant Helmi Võsamäe ütles, et kui titaanjuurt on hästi hooldatud, ei ole selle õitsemine väga haruldane nähtus. «Üldiselt ei kasvata inimesed seda taime meil aga päris õigesti,» tõdes ta.
Konsultant selgitas, et pärast õitsemist ja enne lehtede ilmumist tuleb muguljuured paari aasta järel uude rammusasse mulda ümber istutada. Kasvuajal vajab titaanjuur ohtrasti kastmist ja väetamist. Kui seda ei tehta, siis taim igal aastal õitsele ei puhke.
Helmi Võsamäe arvamust mööda on kõnealune titaanjuur oma õitsemisega üsna hiljaks jäänud, sest tavaliselt ajab liik õied lahti märtsis.
«Rahvas kutsub seda taime kartulipalmiks, sest lehed võrsuvad sel tavaliselt kartulite mahapanemise ajal ja kuivavad kartulivõtmise ajal,» jutustas ta. «Lehk on titaanjuure õiel esialgu küll tugev, kuid muidu on ta selline vahvakene!»
Mürgine titaanjuur ei ole ning Lõuna-Aasias ja Vaikse ookeani saartel kasutatakse selle mugulaid keedetuna isegi toiduks. Helmi Võsamäe ei soovitanud seda eestlastel siiski järele teha.
TITAANJUUR
Titaanjuur (Amorphophallus) on omapäraste mugultaimede perekond, mille umbes 100 liiki kasvab Euraasia ja Aafrika troopilistes metsades ja savannides.
Riviere’i titaanjuurt (Amorphophallus rivieri, rahvapäraselt kuradikeel, maopalm, kartulipalm, Aaroni kepp) kasvatatakse Eestis toataimena.
Allikas: Eesti Entsüklopeedia