Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MILLISED ON VÄIKESE õpilaste arvuga kooli eelised suurearvulise ees? Mida saab üks kultuuriakadeemia viimase kursuse üliõpilane (antud juhul mina) oma kasvatustöö praktika jooksul teada väikeses Viljandi Valuoja Põhikoolis? Ehk seda, et arv olla pole hea.
Maakeral elab üle kuue miljardi inimese, Eestis aga alla poolteise miljoni. Seega elab maailmas iga eestlase kohta üle kuue tuhande inimese. Sisule mitte keskendudes võib see üksik eestlane tuhandete kõrval tühiseks ja märkamatuks jääda. Tavaliselt nii juhtubki.
Samasugune situatsioon võib aset leida poes, sest meile pole tähtis, kas hernepakis on 1000 või 999 tera. Üks siia-sinna — mis tähtsust sel on?
ARVUD VÕIVAD olla hirmutavad. Vähemalt siin kirjeldatud mastaapides. Õnneks jäävad need ainult arvudeks. Sisule keskendudes on pilt ehk vähem traagiline. Kas me aga alati süveneme sisusse?
Numbritega võib kirja panna väiksemaid inimgruppe, kultuure, ühel erialal tegutsevaid inimesi või erinevate institutsioonide esindajaid. Numbrites võib informatsiooni anda ka suvaliste koolide kohta. Ka Valuoja kooli võib pikalt kirjeldada nii, et keskendutakse vaid arvudele.
Siiski on väiksemad koolid nii-öelda vähemaarvulised. Siin kohtuvad vähemaarvulisuse põhimõte versus isiksusest lähtuv käsitlus. Viimase puhul nähakse numbrite taga kindlaid inimesi, konkreetseid tüdrukuid ja poisse, mehi ja naisi.
Inimestel on nimed, iseloomujooned, omapära ja tunded. Inimesed pole enam pelgalt ühikud. Tõenäosus, et inimlik pool arvulise poole üle trumpab, on suurem väiksema õpilaste arvuga koolides.
SELLEL TEEMAL tundsin vajadust kõnelda põhjusel, et suurte ja väikeste koolide erinevusest võib üsna teistsuguseks kujuneda ka koolikogemus ning see, kuivõrd olulisena õpilane oma kohta ja tähendust laiemas kontekstis tajub. Kas ta tunneb end olulise ja vajalikuna? Kas ta on anonüümne või konkreetne indiviid?
Suurtes koolides võib juhtuda, et isegi siis, kui õpilane on mitme aineolümpiaadi võitja, kajastuvad tema tulemused üksnes kooli tutvustavatel reklaambuklettidel. Seega käsitletakse õpilast kui efektiivset mainekujundajat, mille juures puudub inimlik moment.
Selline kool karastab. Osa nõrkadest peab vastu, sest nad oskavad jääda ükskõikseks, teistele võib aga pidev anonüümsusseisund kaasa tuua kroonilise stressiseisundi.
Väiksema õpilaste arvuga kool on turvalisem ja soodsam keskkond, kus õpilasest kujuneb väärikas ja eluterve mõtlemisega täiskasvanu.
HEA ON KÄIA koolis, kus õpilasel on nimi, iseloomuomadused, iseärasused, anded, soovid, põhimõtted ja väärikus. Maapiirkondadest kolitakse üha enam linnadesse. Lapsed hakkavad õppima koolides, kus on enam kui tuhat õpilast.
Kas pole siin tendents muretule käegalöömisele, et üks õpilane siia-sinna ei muuda midagi? Pole kindel, kas karm konkurents esimestest klassidest alates ikka soodustab õpilaste arengut selleks, et temast kasvaks eluterve mõtlemisega täiskasvanu.