Imat Suumann vaatab öhe

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu kunstnik Imat Suumann kiitis väga Kondase Keskuse galerii õhustikku. «Siin on nii kodune. Hirm ei tule peale!»
Tartu kunstnik Imat Suumann kiitis väga Kondase Keskuse galerii õhustikku. «Siin on nii kodune. Hirm ei tule peale!» Foto: Elmo Riig

Tartu kunstnik Imat Suumanni öömaalid Viljandi Kondase Keskuses näitavad rohkem, kui neis esimesel hetkel paistab.

Kui istuda õhtul bussi, mis sõidab mööda pähekulunud marsruuti ja silmata läbi aknaklaasi neid musti möödalibisevaid vaateid kahel pool teed, siis näeb õhtu- või ööpimeduses palju rohkem, kui sealt tegelikult paista saab. Täpselt nii on Imat Suumani maalidega.

Sellise bussisõidukujundi tõi kunstnik isegi, kui ta eelmisel nädalal Kondase Keskuses oma ööpiltide sarja tutvustas.

Suumanni tumedatel maalidel puuduvad päris mustad toonid. Neid ilmestavad sagedasti nii loomulikku kui tehisvalgust väljendavad kollakad laigud. Ja see kõik on äärmiselt tundlikult ja läbipaistvalt kokku maalitud.

Neljandat põlve tartlase Suumanni pildid kujutavad Tartu äärelinna. Näha on tööstusmaastikku: garaažibokse, raudteedepood ja bensiinijaama. On ka lihtsat agulimiljööd, kus on kuulutustulp ja vaikne kõrvaltänav. Kõik on sõnatus, pisut tardunud või tukkuvas olekus.

Kunstiteadlane Mari Vallikivi leiab Suumanni töödes kokkupuutepunkte kunagise pallaslase Nikolai Kummitsa loominguga.

«Et rõhutada tollast nukrat Tartu äärelinna- ja agulimeeleolu, harrastas Kummits kohati peaaegu monokroomset maali. Nii ka Summann, ainult äärelinna piirid on teised ja miljöö muutunud,» võrdleb ta.

Imat Suumann ise nimetab end asotsiaalseks kunstnikuks. Selle all mõtleb ta, et ta on kõike muud kui kontseptuaalne maalija. Ta ei arva, et ta piltidel peaks tingimata mingi sotsiaalne vidin küljes olema, tema jäädvustab eelkõige meeleolu ja peab pilti ideaalseks siis, kui keegi seda seinal märkab ja vaadata tahab.

«Sõnumi väljendamine muudab mu meelest maalimise üsna mõttetuks. Selleks on ju palju muid ja tõhusamaid teid,» vabandab ta.

Kui varem on Imat Suumann maalinud peamiselt loodust impressionistlike värvilahendustega, siis öö teema juures huvitab Suumanni asjaolu, et öösel impressionism ei kehti. Ideaalvariandiks peab kunstnik võimalust, et maalidel ei olekski midagi kujutatud, et oleks ainult puhas öö.

Suumannil on ka valgeid talvemaastikke, kuid ta ise ütleb, et neisse sisse saamine nõuab rohkem aega ja keskendumist.

Ja et see kõik võtvat palju rohkem aega, aga lubab, et kunagi süveneb ta põhjalikumalt ka valge maalimisse.

Viljandi kunstnik Evi Kaur naudib näitust väga. «See tundlikkus, millega Suumann end väljendab, on lihtsalt imetlusväärne,» kiidab Evi Kaur. «See on erakordne ühe meesterahva puhul. Ise on ta üsna karune muidu!»

NÄITUS

Kuni 16. märtsini on Kondase Keskuses näha Tartu kunstniku Imat Suumanni öömaalid.

Imat Suumann on sündinud 1964. aastal. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna maali eriala lõpetas 1995. aastal. Näitustel esineb ta alates 1989. aastast. Eesti Kunstnike Liidu liige 1995. aastast. Kursi koolkonnaga liitus 1996. Maaliõppejõud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis.

Imat Suumanni ööpildid olid hiljuti näha Eesti saatkonnas Helsingis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles