/nginx/o/2013/10/04/2443129t1hddc3.jpg)
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppejõud Kai Saks on palju tegelnud vanurite tervise ja ravi uurimise ehk geriaatriaga. Kindlasti mäletavad paljud teda Eesti Televisioonist eakate inimeste tervist käsitlevatest saadetest.
Dotsent Kai Saks, mis vanusest alates muutub inimene geriaatri patsiendiks?
See asi ei käi vanuse järgi. Inimene võib olla kas või 95-aastane, aga kui ta pöördub arsti juurde infarktiga ja tal muid haigusi ei ole, siis ta on eakas südamehaige. Kui me räägime geriaatrilisest haigest, siis on see inimene, kel on seitse haigust, seitseteist ravimit ja mis põhiline — ta ei tule oma eluga toime.
Suurte riikide haiglates on aktiivgeriaatria osakonnad. Alates 75. eluaastast lähevad haiged sinna, aga geriaatriaosakonnas võib olla ka 56-aastane, kel on probleeme hulgi.
Kas Eesti inimesed vananevad kiiremini kui arenenud riikide elanikkond?
Meie keskmine eluiga on läänepoolsetest naaberriikidest tõesti lühem.
Analüüsisime eelmise aasta kevadel üle 75-aastasi inimesi Helsingis ja Tallinnas. Elukvaliteet on meie eakatel tükk maad kehvem. Eestis on rohkem südame-veresoonkonna haigusi, depressiivsust ja mäluhäireid. Osaliselt on see seletatav ühiskonna üleminekuperioodiga. Need inimesed väga ootasid oma riiki, aga see tõi neile palju probleeme kaela.
Väga raske on neil, kes jäid pensionile murrangu ajal: raha kadus, nad ei saanud enam endale reservi tekitada.
Üle 65-aastaste hulgas on vähe neid, kes on päris terved.
Kõige sagedasemad on liigesehädad, neid on rohkem kui 60 protsendil eakatest, järgnevad südame-veresoonkonna haigused. Meie uuringus ütles aga iga kümnes, et tema tervisel pole kõige vähematki viga. Ka ülejäänud üheksal ei pruugi hädad olla väga suured.
Paraku on tõsi, et mida rohkem aastaid on inimene elanud, seda rohkem on haigusi.
Elustiiliga selles eas vist enam väga palju ei muuda.
Vastupidi. See on teaduslikult tõestatud, et geneetiline kood ehk pärilikkus mängib põhilist osa 50—60 aasta jooksul, eriti aga noortel. Pärilikkusest tulenevad probleemid avalduvad ruttu. Kui inimene on elanud juba 65 aastat, muutub geneetilise koodi mõju järjest väiksemaks, rohkem hakkab mõjutama kõik muu.
Isegi niisugused lihtsad asjad nagu võimlemine või toitumise jälgimine vanas eas annavad häid tulemusi. Mida nõrgema tervisega on eakas inimene, seda parema tulemuse saab ta ka väikese elustiili muudatusega. Mitte kunagi ei ole hilja alustada.
Vanad inimesed muutuvad taas maiaks, neil on raske magusast loobuda.
Eakate inimeste maitsetundlikkus väheneb. See juhtub paljudel just pärast 65. eluaastat. Hooldekodude töötajad räägivad, et vanur võtab keedetud muna, veeretab seda üleni soolas ja siis raputab veel soola peale. Ta tahab tunda samasugust maitset, nagu ta on kogu aeg tundnud, aga peab selleks järjest rohkem soola panema. Samamoodi on ka magusa- ja lõhnatundlikkusega.
Kui on probleemid veresuhkruga, siis peaks vaatama, millist magusat süüa. Mett võib süüa, kuid mitte piiramatult. Lubatud on spetsiaalselt suhkruhaigetele mõeldud maiustused. Kui veresuhkur on normis, siis ei pea ennast väga piirama. Kui on kõrge vererõhk, haiged neerud või tursed, tuleb vaadata, millega soola asendada. Seda aga ei tohi lihtsalt ära keelata, sest siis võib kaduda ka isu.
Kui räägime toitumisest, siis vana inimese puhul on alatoitumus palju hullem kui väike ülekaal. Kui dieeti pidades väheneb kehakaal lihaste arvel, on väga halb. Kerges ülekaalus vanemad inimesed elavad kõige kauem. Kui ikka väike polster peal on, ei lähe luud ka kukkudes nii kergesti katki.
Vanadel inimestel kipub olema vitamiini- ja mineraalainepuudus.
Tervele inimesele lisandeid ei soovitata. Tuleb järgida põhimõtet, et taldrikul olevast on pool juurviljad, veerand kartul, riis või makaronid ning veerand liha või kala. Pigem ikka kala ja mitte rasvane sealiha. Juurvilju peab olema igat värvi, siis saab toidust kõiki vajalikke vitamiine.
Sellele teooriale, et toit peab pärinema 50 kilomeetri raadiusest, ei ole mina teaduslikku põhjendust leidnud.
Eakale inimesele sobib väga hästi banaan. See on pehme ning sisaldab südamele vajalikku kaaliumi ja magneesiumi.
Kas tervisehädade korral peaks eakas inimene võtma tublisti ravimeid või on parem kehvem päev lihtsalt välja kannatada?
Paljud haigused tulevad aastatega. Näiteks tekivad sageli liigeste ealised muudatused. Asi võib minna sinnamaani välja, et liiges tuleb asendada proteesiga.
Me tahame, et inimesel ei oleks valu. Sellest vabanemiseks võib võtta ravimeid, aga neil on ka kõrvaltoime. Tuleb jälgida, et nad ei põhjustaks seedetraktis verejooksu, mis on väga ohtlik.
Arstliku otsuse tegemisel tuleb kõigepealt vaadata haiget, tema valmisolekut ja kaasuvaid haigusi. Selles etapis ei mängi vanus mingit rolli.
Arst peab tegema vahet, millised muudatused on vanusest ja millised haigusest. See ei ole lihtne, seda tuleb õppida.
Aastal 2000 tegime uuringu perearstide nimistusse kuuluvatest inimestest, kes on üle 65 aasta vanad. 40 protsendil oli diagnoositud südamepuudlikkust, maailmas on sama vanadel inimestel seda ligi kümme protsenti. Tegemist on ülediagnoosimisega, ealiste muutuste või mõne muu haiguse südamepuudulikkusena tõlgendamisega.
On ka vastupidiseid olukordi. Võtame näiteks dementsuse või depressiivuse, mida peetakse sageli vanusega normaalselt kaasuvaks. See pole õige. Dementsust põhjustab haigus ja mitte alati Alzheimeri tõbi. On ka ravitavad dementsused ja pseudodementsused. Neid näiteid on veel.
Kui kaebust on võimalik leevendada loodusliku ravimiga, siis tuleks seda kindlasti teha. Näiteks unetee ei tee tervisele kurja.
Kõhukinnisuse puhul lahtistite võtmine on üsna problemaatiline. Sel juhul tuleks süüa toite, milles on jääkaineid, ka punast peeti. Hästi sobib apteegis müüdav mineraalõli.
Palju peab jooma, kui arst ei ole seda ära keelanud. Vanematel inimestel tekib vedelikupuudus, sest janutunne väheneb. Kõht jääb kinni, kui vähe juua ja vähe liikuda. Kui inimene ka sööb vähe, siis ei liigugi midagi edasi.
Kõhukinnisus, unehäired ja kergemad südame rütmihäired — need on hädad, mille vastu leiab abi looduslikest vahenditest.
Öeldakse, et valu on ohumärk. Kas siis tohibki liikuda, kui liigesed valutavad?
Kui on väga äge liigesehaigus, kui liiges on paistes ja punetab, siis peab seda natuke aega hoidma. Kui aga on krooniline valu ja kui siis liigest mitte kasutada, jääb ta varsti päris jäigaks ega liigu enam üldse. Mida vanem inimene, seda rutem selline olukord tekib.
Kui on vähegi võimalik, tuleb voodirežiimi vältida, liigutama peab igal juhul.
Tuleb seada konkreetsed väikesed eesmärgid: saan voodisse, ukseni, potitoolile.
Kuidas võiks kulgeda eaka inimese päev? Kas see peaks algama hommikvõimlemisega?
Võimlemine on absoluutselt kõigile kasulik, eriti aga siis, kui inimesel on liigesehädad. Liigutamise juures peab jälgima, et endale liiga ei tee. Nooruse vormi end muidugi enam viia ei saa. Võimelda tuleb vähemalt 20 minutit korraga ja vähemalt kolm korda nädalas, veel parem on, kui iga päev. Hommikune võimlemine on kõigi liigeste läbiliigutamine, mitte südamele koormuse andmine.
Siis võib juua hommikukohvi või -tee. Süüa soovitatakse teraviljatooteid, putru ja kui vähegi hambaid on, siis täisteratooteid.
Peaks olema teatud päevaplaan. Kui inimene ärkab üles ja tal ei ole midagi teha ega kuhugi minna, keegi teda ei oota ega vaja, siis mõtleb mõni: kas ma ööpesugi ära vahetan, ükskõik kuidas ma üksi siin toas käin. See viib inimese depressiooni.
Aga kui keegi ei ootagi?
Olemas on ju raamatukogu, kohvik, mõni sõbranna. Pargis laulavad linnud. Võib jalutada veekogu äärde, kui see läheduses on. Pardid hakkavad juba kahekesi ujuma. Neid on tore jälgida. Võib võtta endale mingi puu ja jälgida seda eri aastaaegadel, täheldada, mis täna on muutunud.
Kui ei ole isu, siis on kasulik süüa kellegagi koos. Päevakeskuses on soodushinnaga kvaliteetsed toidud.
Endale saab tegevusi tekitada. See on minu päev, ma ise teen endale plaani. Raamatukogu on hea koht, seal näeb ka teisi inimesi. On vanurite päevakeskused. Maal on muidugi raskem.
Soovitused
Ka kõrges eas inimesel ei ole hilja oma elustiili muuta, tulemused võivad olla väga head.
Tuleb süüa võimalikult erinevaid aedvilju, kui hambad võimaldavad, siis ka täisteratooteid, ning hoolega juua. Lihtsamate tervisehädade puhul on head abimehed looduslikud ravivahendid.
Kindlasti tuleb liikuda, eriti siis, kui vaevavad liigesehädad.
Igaks päevaks tuleb endale leida mõni töö või tegevus.
Allikas: Kai Saks
Ead
UNESCO kriteeriumide põhjal kestab lapseiga 15. eluaastani, noorusiga 45. aastani, keskiga algab 45. ja vanadus 65. eluaastast, kusjuures esimesed kümme aastat nimetatakse inimest noorvanaks. Terve 65-aastane inimene ei ole bioloogiliselt vana.
Allikas: Kai Saks
Muutused
Keha hakkab vananema alates 30. eluaastast umbes üks protsent aastas. Lihastik väheneb, nõrgenevad neeru- ja südamefunktsioon.
Kui inimene sööb tervislikult ja säilitab kehalise aktiivsuse, võib vananemise tempot kahandada poole protsendini aastas.
Inimese võimalik eluiga on 120—130 aastat, aastaks 2050 tahab Lääne-Euroopa viia keskmise eluea 90 aastani. See eeldab elukvaliteedi paranemist ja inimeste pikemat tööaktiivsust.
Allikas: Kai Saks