Saada vihje

Milleks meile vangla?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

LOO PEALKIRJA olen poolenisti laenanud 13. novembri «Sakalast», kus üks põline viljandlane esitas selle küsimuse vanglate haigla kohta mõnele linnasaksale või haiglaülemusele.

Ma ei tea, kas viimati mainitud on huvilisele vastanud, kuid et just viljandimaalaste kahtlused on vangla ja vanglate haigla rajamist enim takistanud ning teema on taas päevakorda tõusnud, siis avaldan oma arvamust.

Vangide ümberkasvatamine on raske ja tihti lootusetu töö. Siiski on teadlased leidnud, et rohkem on lootust juhul, kui karistatu saab suhelda oma pereliikmete ja lähedastega, kes teda aeg-ajalt vanglas vaatamas käivad.

Seetõttu on Eestis otsustatud ehitada uued vanglad nii, et kurjategija kannaks karistust oma kodu lähedal. Nii ei too vangla oma asukohta mitte rohkem kurjategijaid, vaid annab paranemisvõimaluse neile, kes vabanedes niikuinii sinna elama jäävad.

Parim tõestus, et tänapäevane vangla endast ohtu ei kujuta, on Tartu. Kui vangla ehitamise ajal kartis sealne linnavõim, et peagi muutub Tartu kuritegevuse pealinnaks, siis nüüdseks on see hirm veenvalt kummutatud.

OLGU KURJATEGIJATE ümberkasvamisega kuidas on, tõsi on aga see, et Tartu kandis on praegu mitusada töökohta rohkem, kui oli paari aasta eest. Edela-Eesti vangla kohta on arvatud, et seal leiab tegevust mõni koristaja, köögitööline ja remondimees. Väärt ametid needki, kuid tegelikult vajab vangla 165 töötajat, kellest vähemalt 30 peavad olema kõrgharidusega asjatundjad.

Teiste hulgas saab tööd kuus finantsisti, kümme sotsiaaltöötajat ja psühholoogi. Nii mõjutab uus asutus koos töötajate pereliikmetega otseselt umbes poole tuhande viljandimaalase rahakotti. Lisaks hakkab vangla igal aastal ostma vähemalt 10 miljoni krooni eest kaupu ja teenuseid, mis parandavad samuti piirkonna tööhõivet ja seega ka elujärge.

Viljandlasena pooldan sellist investeeringut Viljandisse, mitte Tallinna või Pärnusse. Aga mitte ainult viljandlasena, sest Eesti tervikliku arengu seisukohalt on riiklikud investeeringud Lõuna-Eestisse hädavajalikud.

Samas tuleb regionaalpoliitikat tehes ka riigi rahakotti säästa. Seetõttu ei saa toetada Viljandimaal aeg-ajalt esinevat arvamust, et olgu haiglaga kuidas on, aga vanglat siia küll vaja pole.

EDELA-EESTI VANGLA ehitatakse sinna, kuhu on võimalik ehitada ka vanglate haigla. Sest erinevalt tavalisest haiglast vajab vanglate haigla samasugust valvet nagu kinnipidamisasutuski.

Haiglale ja vanglale eraldi valve korraldamine on topeltkulu, mida riik endale lubada ei saa. Nagu ei õmmelda mantlit nööbi külge, vaid ikka vastupidi, nii ei ole ka mõeldav rajada vanglate haiglat ja asuda seejärel kaaluma, kas kunagi saaks sellele vangla külge ehitada.

Ettevalmistustöö on veninud erimeelsuste tõttu Pärsti Vallavolikogu kinnitatud detailplaneeringu asjus. Mõned vallaelanikud vaidlustasid selle kohtus põhjendusel, et ehitus kahjustab niinimetatud Jämejala parki. Kohus leidis, et vald ei ole oma otsust piisavalt põhjendanud ehk on teinud menetlus- ja motiveerimisvigu. Sellega aga ei keelatud tööde jätkamist ei esialgu planeeritud ega uues kohas.

Paraku tõi tööde venimine kaasa selle, et vahepeal valmisid Rahandusministeeriumil rahastamisplaanid aastateks 2004—2008. Et võimalus Edela-Eesti vangla kiiresti valmis ehitada oli küsimärgi all, siis jaotati raha kindlamate plaanide vahel.

SEETÕTTU TULEB ehituse finantseerimine ette näha eelarvestrateegias aastateks 2009—2014. Seniks peab Justiitsministeerium ajutiselt haiglana kasutusele võtma tühjaks jääva Maardu noortevangla, kuid seda ei saa meditsiininõuete tõttu pikema aja vältel haiglana kasutada. See aga tähendab, et vajadus Edela-Eesti vangla ehitamise järele ei ole kuhugi kadunud.

Jääb üle kahetseda, et kõik kohalikud inimesed ei suutnud volikoguga kokku leppida, kuidas vaidlusalune planeering täpselt välja nägema peaks. Loodetavasti jõutakse vahepeal vangla küsimuses üksmeelele, et me mõne aasta pärast jälle vaidlustesse ei peaks takerduma.

Tagasi üles