Kunstnikud jäädvustavad aja kulgu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Vanakamara dateerimata maal «Ordulossi varemed» võib olla vanem kui teater Ugala. Nii esindab see impressionistlike pintslilöökide ja rahvusromantilise koloriidiga teos aega, mil Ugala asutati.
Jaan Vanakamara dateerimata maal «Ordulossi varemed» võib olla vanem kui teater Ugala. Nii esindab see impressionistlike pintslilöökide ja rahvusromantilise koloriidiga teos aega, mil Ugala asutati. Foto: Elmo Riig

Praegu teatri fuajees näha olev Viljandi Muuseumi maalikogu põhjal koostatud näitus «Viljandi motiive läbi aegade» on pühendatud Ugala 85 aasta juubelile.

Maalid on dateeritud eelmise sajandi algusest kuni 1990. aastate keskpaigani. Esitatud autoreid võib liialdamata pidada Viljandi klassikuteks, kelle loomingu väärtus aastatega aina tõuseb. Kõik tööd on tehtud nauditava meisterlikkusega ja ajastuhõnguliselt.

Kunstnike elulugusid uurides selgub, et valdav osa neist on otseselt või kaudselt teatrikunstiga seotud. Niisiis haakub see väljapanek ka teatri Aja Toa asutamisega.

Jaan Vanakamar (1886—1918) oli kahe revolutsiooni vahelisel perioodil Viljandi üks koloriitsemaid kujusid. Oktoobrirevolutsiooni päevil kujunes temast üks aktiivsemaid bolševistlikke tegelasi Viljandis. Vanakamar, kes juba 1910. aastal oli kümmekonna portree ja maastikuga osa võtnud Tallinna Eesti Kunstiseltsi näitustest, tegutses Viljandis lavadekoraatori ja näitlejana.

Jaan Vanakamara dateerimata maal «Ordulossi varemed» võib olla vanem kui teater Ugala. Nii esindab see impressionistlike pintslilöökide ja rahvusromantilise koloriidiga teos aega, mil teater Ugala asutati.

Ants Murakin (1892—1975) oli kahekümnendate aastate Viljandi aktiivseim ja produktiivseim kunstnik, kelle nimi oli üldisemalt tuttavaks saanud juba Esimese maailmasõja eel toimunud Noor-Eesti kunstinäitustelt. 1920. aastast tegutses ta Viljandis kooliõpetaja, maalija, teatridekoraatori ja dramaturgina, aga ka reisimehest ajakirjanikuna.

Murakini kaunid linna- ja maastikumaalid tutvustavad legendaarset sõjaeelset idüllilist Viljandit.

Juhan Kangilaski (1904—1981) on pärit Vana-Tänassilmast. Viljandis sai ta tuntuks eelkõige kui teatrikunstnik. Alates 1937. aastast jätkas Kangilaski vabakutselisena ja lõi kaasa kõikidel linna kunstiüritustel. Kõrvuti teatritööga joonistas Kangilaski 1930. aastate algupoolel «Sakalale» karikatuure ning hakkas kohalikele näitustele välja panema ka õlimaale ja akvarelle.

Juhan Kangilaski teatritööd tutvustatakse ka Ugala Aja Toas.

Juhan Muksi (1899—1983) tunnevad viljandlased peamiselt nõukogude ajast. Pallase kasvandikuna alustas ta näitustel esinemistega juba 1920. aastatel. Räägitakse, et just Muksi nõuannete järgi projekteeriti uue Ugala jalutusruum, et see kõlbaks kunsti eksponeerimiseks.

Muks maalis arvukalt Viljandi järve vaateid. Näitusel on väljas ka tema üks meeleolukam ja vähem tuntud talvemaastik «Närska mägi talveõhtul».

Osvald Raba (1909—1996) oli harrastuskunstnik, kes Paul Kondasele sarnaselt viljeles naivismi. Tema looming suurtesse näitusesaalidesse tema eluajal ei jõudnudki. Alles aeg on andnud omapärase käekirjaga kunstnikule tunnustava hinnangu.

Täna võib Raba maale julgelt kõrvutada eesti esinaivisti Kondase loominguga. Ugala fuajees saab praegu näha üht tema maali Ugala teatrist.

Viljandi tuntud kunstnike paar Lilian Härm (1927) ja Endel Härm (1923—1996) tulid seitsmekümnendatel aastatel Tallinnast Viljandisse pensionipõlve pidama. Mõlemad olid kõrghariduse omandanud Tallinnas ning saanud seal teatrikunstniku kutse. Nad on väga produktiivsed ja põneva laadiga kunstnikud, kelle looming on olnud siin populaarne 1970. ja 1980. aastatel.

Lilian Härm on tuntud lasteraamatute illustraatorina. Kõrges eas daam on aktiivne näitustel esineja tänini.

Hanno Härm (1952) omandas oma vanemate mõjul ja käe all iseseisvalt kunstitegemise oskused ja kujunes 1980. aastatel Viljandi omanäolisemaks ja oodatumaks autoriks linna kultuurimaja näitustel. 1983. aastal Viljandi Muuseumis korraldatud näitusel eksponeeris Hanno Härm esimest korda oma maale Viljandi järvest. See temaatika tegi Hanno Härma peagi populaarseks nii vaatajate kui ka ostjate seas.

Niisiis pakub näitus «Viljandi motiive läbi aegade» mõnusaid äratundmisi juba ajalooks saanud kohtadest ning tõelisi kunstielamusi maalide nautijatele.

Näitus jääb vaadata märtsi alguseni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles