Hillar Kattai taastas rahva kultuurimälu

Kakskümmend aastat tagasi jäi bibliograaf Hillar Kattai pensionile, kümne aasta eest lahkus meilt manala teele. Ometi on tihti tunne, nagu oleks ta ikka veel siin, raamatukogus.

Kasutame nüüdki Hillar Kattai rajatud kodulookartoteeki, tema arvukaid uurimuslikke artikleid ja põhjalikke kirjandusnimestikke. Kattai polnud niisugune bibliograaf, kes fikseerib ja talletab ainult teiste uuritut ja kirjutatut. Ta oli väga mitmekülgne inimene: kodu-uurija ja looduskaitsja, hea sulejooksuga kirjamees ning saksa, soome ja rootsi keelest tõlkija.

Hillar Kattai sündis Virumaal Vao vallas Kiltsi raudteejaama rööpaseadja viielapselisse perre. Keskhariduse omandas ta Valga Ühisgümnaasiumis, mille lõpetas 1941. aastal. Humanitaarsete huvidega noormees astus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, et õppida läänemeresoome keeli, kirjandust ja rahvaluulet.

Kahjuks katkesid õpingud peatselt. Saksa sundmobilisatsiooni eest põgenes Kattai 1943. aastal Soome, kus eestlastest moodustati Jalaväe Rügement 200. 1944. aasta augustis naasis ta koos teiste soomepoistega Eestisse, osales Emajõe lahinguis ja sai haavata.

Paranenuna püüdis noormees jätkata õpinguid ülikoolis, spetsialiseerudes eesti keelele ja kirjandusele, kuid seegi kord tuli need katkestada. Algas Saksa sõjaväes ja Soomes olnud üliõpilaste jälitamine ja arreteerimine.

1945. aasta lõpul Kattai tabati. Järgnes kümme vangilaagriaastat Komimaal ja Arhangelski oblastis.

Hillar Kattai vabanes 1955. aasta mais 35-aastase mehena. Kodumaale naastes sai tema elukohaks Viljandi. Mõned aastad ehitustöölise- ja kümnikuametit pidanud mees leidis 1958. aastal endale meelepärase töö Viljandi Rajooniraamatukogu lugemissaalis.

Bibliograafiamet võimaldas tal edukalt rakendada suurt lugemust, keelteoskust ning üldist eruditsiooni.

Sajad viljandlased tundsid teda kui head abimeest, kes naljalt ühelegi küsimusele vastust võlgu ei jäänud.

Kattai lemmiktöödeks kujunesid kodulooline tegevus ja kartoteegi rajamine.

Siinkohal ei saa kuidagi mööda minna tema tegevusest looduskaitse seltsi Viljandi osakonnas, eriti aga seltsi kodu-uurimise sektsioonis.

Looduskaitse selts ei tegelnud tollal ainult kitsalt looduskaitsega, vaid oli hoopis ulatuslikuma rolli täitja. Selts püüdis rahva kultuurimälu taastada ja säilitada.

Inimestele teadvustati paljude omaaegsete juba unustusehõlma vajunud isikute töid ja saavutusi. Peeti meeles kultuuritegelaste tähtpäevi, asetati nende kunagistesse elupaikadesse mälestustahvleid ja kalmudele hauakivisid ning korraldati piirkondlikke päevi. Kattai oli tihti niisuguste sündmuste algataja.

Hea kirjandustundjana korraldas Hillar Kattai kirjandusnäitusi, esines ettekannete ja sõnavõttudega. Üha sagedamini võis kohata tema nime ajalehtedes ja ajakirjades. Tema sulest ilmus palju faktirohkeid ja sisukaid uurimusi, mis mõnigi kord pälvisid kutseliste kirjandusteadlaste tunnustuse.

Aastate jooksul uuris ta enam kui neljakümne kirjaniku, kunstniku ja teadlase ning teiste silmapaistvate isikute seoseid Viljandimaaga. Eraldi väljaandena ilmus 1968. aastal «Kesk-Sakalamaa kutsub», mis tutvustab Viljandi lähiümbrusega seotud inimesi ning looduskauneid paiku.

Tähelepanuväärsed on Hillar Kattai koostatud kirjandusnimestikud. Eriti väärib esiletõstmist Viljandi 700. aastapäevaks valminud ulatuslik nimestik «Viljandi läbi aegade».

1984. aastal jäi mees tervise halvenedes vanaduspensionile. Ta oli aga alati nõus olema abiks tõlgina, kui raamatukokku oodati väliskülalisi. Raamatukogu 75. aastapäeval osales ta kirjandusnimestiku «Viljandi Keskraamatukogu 75» koostamisel ning esines ettekandega raamatukogu ajaloost.

Hea saksa keele oskajana bibliografeeris ta omaaegse kohaliku ajalehe «Felliner Anzeiger» artikleid aastatest 1877—1914 (ca 200 kaarti).

Hillar Kattai suri 1994. aastal 30. augustil. Hea kolleegi mälestuse jäädvustamiseks valmis 1996. aastal Mare Tavaste diplomitöö «Hillar Kattai — bibliograaf ja kodu-uurija».

10. veebruaril möödub Viljandi Linnaraamatukogu kauaaegse bibliograafi Hillar Kattai sünnist 85. aastat.