Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EDGAR SAVISAAR ajas 26. jaanuari «Sakalas» ilmunud intervjuus mängleva kergusega segi tõe, pooltõe ja lausvale, püüdes jätta muljet, nagu oleks 21 Tarvastu keskerakondlase lahkumine parteist Indrek Meelaku intriig.
Ma olevat Savisaare väidete kohaselt saanud aastavahetuse paiku viimase hoiatuse ja arvates, et mind hakatakse parteist välja viskama, kutsusin kaasa ka oma sõltlased, kelle ma ise olin parteisse toonud.
Kinnitan, et ühtegi nüüdseks Keskerakonnast väljaastunud inimest mina parteisse toonud ega soovitanud ei ole. Enamik neist olid partei liikmed juba enne mind. Ka pole ma teinud mingit kihutustööd väljaastumiseks, kõigil oli ilma selletagi mõõt täis.
Ükski väljaastunutest ei ole minu käest tööd saanud. Samuti pole keegi teinud mulle mingeid hoiatusi. Vastupidi, päev enne Tarvastu koosolekut saatis Edgar Savisaar ühe Riigikogu liikme mind meelitama ja keelitama ning selgitama, millist suurt tulevikku juht mulle Keskerakonnas näeb.
NIINIMETATUD VÄLJAVISKAMINE toimus tegelikult hoopis teisiti. Kui partei keskkontor Tarvastu erakondlaste väljaastumisavaldusest teada sai, hakati Viljandi piirkonna juhatuselt nõudma, et mind kohe seljataga välja visataks, sest kõnealusel avaldusel oli teiste hulgas ka minu nimi.
Teada oli, et järgmise päeva «Sakalas» ilmub Tarvastu inimeste lahkumisplaanist uudis, mistõttu tuli kiiresti tegutseda. Juhi soov on alamal seisvatele parteilastele seadus ja öösel enne ajalehe artikli ilmumist lavastaski Viljandimaa piirkonna juhatus minu väljaviskamine erakonnast. Mina kuulsin sellest raadiost!
Ega sellega sündmused veel lõppenud. Pea kõikidele väljaastunutele on helistatud ning neid on hirmutatud ja seebitatud, alates sellest et ühine väljaastumisavaldus ei olevat kehtiv ning lõpetades ettepanekuga kutsuda kokku uus koosolek.
Kibekiiresti saabus Viljandisse Edgar Savisaar isiklikult, «Kesknädalas» ilmusid tellimusartiklid ja nii edasi. Ühesõnaga Keskerakond tegutses sisseharjunud viisil ega taha nüüd sugugi tunnistada, et puravik on tegelikult ussitanud.
Nüüdseks on väljaastunute arv Tarvastus tõusnud juba
24-ni! See arv enam oluliselt kasvada ei saa, sest vallas keskerakondlasi lihtsalt ei ole enam. Üleeile käis Mustlas erakonna kõrgetasemeline delegatsioon eesotsas peasekretäri ja piirkonna esimehega. Paraku jäid nende kaasa võetud küpsised ja muud maiustused söömata, sest Tarvastu inimesed ürituse vastu huvi ei tundnud.
ASTUSIN ENDA arvates erakonda, aga tegelikkuses osutus see hoopis perefirmaks. Keskerakond ei ole erakond klassikalises mõttes. Juht peab erakonda omandiks ning kamandab seda ainuisikuliselt oma huvidest lähtudes. Teised kas aktsepteerivad seda, lahkuvad või visatakse välja. Neid nimetatakse reeturiteks, jooksikuteks või ärakargajateks.
Igasugune diskussioon on välistatud, sest juhatus vormistab juhi otsused ja püüab sellega anda asjale demokraatlikku jumet. Kord kahe aasta tagant korraldatavad kongressid on meistrikäega lavastatud.
Viimati vestlesin Tartus erirongiga kohale toodud mitte-eestlastest noortega, kes minu hämmastuseks ei osanud sõnagi eesti keelt. Neid oli palju ning nad võtsid osa nii juhatuse valimistest kui Euroopa Liiduga ühinemise hääletusest. Peale jäid nemad koos teiste euroeitajatega.
Selline juhtimisstiil on paljudele vastuvõetamatu. Keskerakonnal on olnud Riigikogus läbi aegade neli fraktsiooni ja neist kolm on lagunenud. Isegi Tallinnas, kus viimastel valimistel saadi absoluutne enamus, õnnestus Edgar Savisaarel oma fraktsioon lõhki ajada ning linnapea kohast ilma jääda.
Kui ta ka on uhke kriisid läbinud erakonna üle, siis kindlasti pole tal põhjust uhkust tunda pidevas kriisis vaevleva erakonna üle.
JUHI PIDEVAST HIRMUST tuleneb ka erakonnasisene hästitöötav koputamissüsteem, sest käesuudlejaid ja kannusteteenijaid leidub ohtralt. On ju juht ümbritsenud ennast inimestega, kellest paljudele on erakonnast saadavad hüved võrreldamatult suuremad kui nende tööjõu väärtus. Nad on täiesti siirad, kui kutsuvad oma juhti pühameheks.
Sisepoliitiliselt on juhtimisvead ning sallimatus teiste vastu viinud erakonna nii sügavasse isolatsiooni, et Keskerakond anno 2005 on parimal juhul teiste erakondade mängukann, olles võimu nimel valmis kaasa minema kelle ja millega tahes. See võib olla lõpu algus.
Samal ajal on Keskerakond muutunud venekeelse valija peamiseks väljundiks. Viimastel Riigikogu valimistel vähenes Keskerakonnale antud häälte hulk kõikjal peale nende piirkondade, kus venekeelseid valijaid on eriti hulgaliselt.
Ainsa valdavalt eestikeelse piirkonnana kasvas valijate arv üllatuslikult Viljandimaal. Seda enam tegi Tarvastu inimesi ärevaks Savisaare-Putini pakt, arvestades, et Ukraina valimistest ei ole palju aega möödas, ning kõik mäletavad, keda Putin seal toetas. Toetas ka rahaliselt, sest Venemaa presidendiparteil selleks võimalusi jätkub.
Opositsiooniline Keskerakond vaevleb paraku rahakriisis, sest peaaegu kõik sponsorid on lahkunud. Juhtkond ei suutnud hajutada kahtlusi, mis mulkidel pakti tõttu tekkisid. Nimetatud paktist sai ka Tarvastu inimeste väljaastumise peamine põhjus.
OLIN KESKERAKONNA liige kuus ja pool aastat ning tean omast kogemusest, et selles erakonnas ja tema toetajate hulgas on palju toredaid inimesi. Paraku ei täitu nende erakonnaga seotud lootused mitte kunagi. Mul on neist südamest kahju.