/nginx/o/2013/10/04/2442929t1h1e83.jpg)
Ligi pool sajandit Viljandi külje all kosunud prügimäe asemel peaks kümne aasta pärast olema üks suur küngas, mille sisemusest möödasõitjad aimugi ei tohiks saada.
Kümne aasta pärast on Pärnu maantee ääres Viljandi prügila asemel suur mägi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aastal 2013 peab see prügila olema unustatud,» ütles Viljandi Linnavalitsuse keskkonnakaitse peaspetsialist Riho Karjus prügimäe minevikku, tulevikku ja olevikku tutvustades. «Noorem generatsioon ja möödasõitjad ei tohiks sellest enam arugi saada, mis siin kunagi olnud on,» lisas ta.
Sellise olukorra saavutamine nõuab palju tööd ja ümberkorraldusi, millega prügimäge haldav Cleanaway Viljandi osakond ja Viljandi Linnavalitsus juba praegu alustanud on. Linna elanikud peavad tulevikus harjuma nii mõnegi muudatusega prügimajanduses.
Esimene koorem saabus 1961. aastal
Riho Karjuse andmetel viidi esimene prügikoorem Viljandi lähedale Pärnu maantee äärde 1961. aasta jaanuaris. Sellest ajast saadik on prügilat täidetud kogu Viljandi rajooni ja hiljem maakonna jäätmetega.
Prügila paikneb tegelikult vanas karjääris, mille üks osa on praegugi kasutusel. Jäätmete aluse maa suurus on 8,5 hektarit ning sellele laotatud prügikeha paksus on paar aastat tagasi tehtud puurimiste andmetel 12-13 meetrit.
«Kõik, mis siia on tulnud, on ka jäänud,» nentis Riho Karjus.
Keskkonnakaitse peaspetsialisti tõdemusel ei ole prügila alla rajatud aluskihti. Seetõttu mõjutavad mingil moel kõik sinna ladestatud jäätmed põhjavett ja ümbritsevat keskkonda.
«See tähendab, et Viljandi prügila tegelikult ei vasta tänapäeva nõuetele ning see tuleb sulgeda. Eurodirektiivide ja Eesti jäätmeseaduse kohaselt ei tohi sinna 2009. aasta suvest viia enam ühtegi koormat segaolmejäätmeid,» selgitas ta.
Prügimäe ülejäänud keskkonnast isoleerimiseks ning sulgemiseks on aega antud neli aastat.
Riho Karjuse selgitust mööda tuleb prügikeha katta kõigepealt savi- ja kilekihiga, mis sellelt vihmavee kõrvale juhiks. Sellele tuleb omakorda kruusa- ja pinnasekiht, millel saaks taimestik kasvama hakata.
Kui praegu on prügimägi oma pinnavormilt üsna lauge, siis järgmise nelja aasta jooksul peaks selle kõrgus kasvama viie-kuue meetri võrra.
«Varasematel aastakümnetel lükati jäätmed üle prügila serva lihtsalt laiali, kuid nüüd ei ole seda enam võimalik teha. Peame prügimäge kõrgusesse kasvatama,» selgitas Karjus. Ta lisas, et poolkera moodi pinna katmiseks kulub vähem materjale kui künkliku maa puhul.
Karjuse sõnul on prügikeha viimase kahe aasta jooksul servadest järk-järgult katma hakatud. Selleks võtab prügila vastu peaaegu tasuta kõik katmiseks kõlblikud materjalid: väljakaevatud pinnase, puhtad ehitusmaterjalid ja muu sellise. Nii püütakse 2009. aastal ette võetava sulgemise hinda muuta võimalikult madalaks.
Katta tuleb umbes nelja meetri paksuselt
Sellest hoolimata võib prügila sulgemine Riho Karjuse tõdemusel maksma minna ligikaudu 20 miljonit krooni.
Kuigi linn on prügila rendile andnud aktsiaseltsi Cleanaway Viljandi osakonnale, asub objekt Viljandi munitsipaalmaal ning raha peab sulgemiseks leidma linn.
«Üritame toetust leida muidugi kõikjalt, kust võimalik,» rääkis Karjus. «Igasuguse abi puhul on aga vajalik ka omaosalus, mis on üldjuhul veerand või kolmandik lõplikust summast,» nentis ta.
Keskkonnakaitse peaspetsialist tunnistas, et kuna 40 aastat on prügilasse prahti toodud kõikjalt üle maakonna, ei ole tegelikult õiglane, et ainult Viljandi peab selle sulgemiseks raha muretsema.
Seetõttu on alates eelmisest aastast korjatud raha sulgemise fondi, kuhu on läinud 12,5 protsenti iga koorma väravahinnast.
Põhiline, mis sulgemise puhul kulutusi nõuab, on Karjuse sõnul kattematerjal, sest seda tuleb jäätmetele vedada vähemalt nelja meetri paksuselt.
«Kusagilt karjäärist me sellist kogust kruusa kindlasti ei saa ning see oleks meile ka väga kallis. Seetõttu peame leidma alternatiivseid materjale,» nentis ta. «Ühe pisikese osa sellest moodustavadki igasuguste kaeve- ja lammutustööde jäägid. Oleme aga kaalunud võimalust tuua siia rongiga materjali Ida-Virumaalt kaevanduste aheraine mägedest.»
Gaas võib minna naabrite maja kütteks
Lisaks katmisele tuleb prügilasse rajada seirekaevud, mis pärast sulgemist võimaldavad jälgida piirkonna põhja- ja pinnasevee kvaliteeti. Seiret tuleb korraldada 25—30 aastat pärast sulgemist, kaevud tehakse aga valmis juba tänavu.
Samuti tuleb sulgemise järel kokku koguda kõik prügila katte all tekkivad gaasid.
«Iga orgaaniline aine, näiteks kodune kompostihunnik, kõduneb ning selle tagajärjel tekib metaan,» selgitas Karjus. «Prügilas kile all tekib seda nii suurel hulgal, et see tuleb kokku korjata.»
Spetsialisti selgitusel on metaan keskkonnakahjulik gaas, mis on ka plahvatusohtlik. Selle tekkimine on üks põhjus, miks prügilate põlengud on eriti probleemsed, sest tuli pääseb just metaani toel aina sügavamatesse kihtidesse ja võib väga kaua põleda.
«Kui me jäätmed kilekupliga katame, võib metaan selle alla kogunenuna ühel hetkel plahvatada,» nentis Karjus. Seetõttu püütakse gaas kupli tipus olevast august kinni asjakohaste seadmetega.
Keskkonnakaitse peaspetsialisti sõnul püüab mitu asutust praegu välja arvutada, kui palju metaani kaetud Viljandi prügilas tekkida võib ja mismoodi seda edaspidi kasutada. «Üks uitmõte on hakata sellega kütma üle tee asuvat Maiste talu,» lausus ta.
Nõrgveed suunatakse kanalisatsiooni
Veel üks töö, mida katmise järel teha tuleb, on prügila nõrgvete kogumine. Tahes-tahtmata satub läbi katte prügikehasse vihmavett, mis läbi jäätmete filtreerudes tugevasti reostub.
«Peame seda vett kokku korjama nii palju kui võimalik,» rääkis Karjus. «See on plaanis juhtida linna kanalisatsiooni, mille toru jookseb siin teisel pool maanteed. Sealt lähevad nõrgveed edasi juba Kösti reoveepuhastisse,» selgitas ta.
Praegu nõrgvett eraldi kokku ei püüta ning see koguneb prügilat ümbritsevatesse lompidesse. «Nii palju kui ma siin ümbruskonna kaevudes olen seiret teinud, ei ole nende reostus olnud õnneks väga suur,» ütles keskkonnakaitse peaspetsialist.
Samas tõdes ta, et tegelikult ei tea keegi, mida täpselt aastakümnete jooksul prügilasse on veetud. Omal ajal polnud seal ju mingit valvet ning inimesed sõitsid autoga platsile ja kallasid koorma lihtsalt maha. Teiste hulgas kasutas prügimäge ka Viljandis tegutsenud nõukogude sõjaväe osa.
Olulisi reostusallikaid ei ole seni prügilast siiski leitud. «Teoreetiliselt on aga võimalik, et neid siiski leidub,» tunnistas Karjus.
«Radioaktiivset ainet siia vaevalt maetud on, see oleks mõõtmistega välja tulnud. Siin võib aga olla mitmesuguseid kemikaale, mis teiste ainetega segunenult hakkavad ohtlikke ühendeid moodustama,» nentis ta.
Praegu ei pääse prügilasse ilma loata enam ükski auto. Kõik koormad peavad üle sõitma kaalust, mis linna ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse raha eest pandi väravasse möödunud aasta suvel.
Esimene pool aastat oli kaalu kasutamise katseperiood, täie koormusega töötab see tänavu 1. jaanuarist.
PRÜGILA
Prügimägi asub Viljandi külje all 1961. aastast.
Alates 2009. aasta suvest ei tohi sinna viia enam ühtegi segaolmejäätme koormat. Prügimäe sulgemiseks ja keskkonnast isoleerimiseks on seejärel aega neli aastat.
Allikas: Riho Karjus