Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2442633t1h1b53.jpg)
Koidu seltsimaja hakkab haldama linna ja kultuuriakadeemia osalusel loodav pärandkultuuri sihtasutus ning maja renoveerimiseks kavatsevad nad raha saada Euroopa fondidest.
Linnavalitsus ja kultuuriakadeemia soovivad seni segase tulevikuga ja pooleldi lagunenud Koidu seltsimajale uue hingamise anda, rajades sinna pärandkultuuri keskuse.
Viljandi linnapea Malle Vahtra sõnul asutatakse selleks sihtasutus, kuid et projekt on alles ettevalmistamisel, on paljud detailid veel lahtised.
«Sihtasutuse põhikirja koostamisega tegeleb kultuuriakadeemia,» sõnas Vahtra. «Algul oli lootus, et saame selle linnavolikogule arutamiseks esitada juba detsembrikuus, kuid praegu tundub, et kulub siiski rohkem aega.»
Linnapea sõnul saab sihtasutus maja haldamiseks vajalikke vahendeid taotleda Euroopa fondidest. «Praegune plaan on linna raha selles projektis üldse mitte kasutada. Linna osalus sihtasutuses võiks piirduda majaga,» lausus ta.
Praegu on Jakobsoni tänav 18 asuva maja omanikuks endiselt Koidu selts, kes on hoone ülalpidamiseks vajaliku raha puudumisele viidates teatanud, et soovib sellest loobuda. «Koidu seltsiga me veel kokku leppinud ei ole,» nentis linnapea. «Seltsi huvi on olnud see, et majast ei tehtaks ärikeskust, vaid seal säiliks kultuuritegevus. Pärandkultuuri keskus tagaks selle soovi täitumise.»
Vahtra sõnul jääb majja praeguste kavade kohaselt alles noorte hulgas populaarne rularamp. «Oleme kultuuriakadeemia rektori Anzori Barkalajaga leidnud, et ekstreemkasvatus võiks keskuse muu tegevusega haakuda.»
Toimeala on kogu riik
Anzori Barkalaja ütles, et pärandkultuuri sihtasutuse toimealaks ei kujune mitte ainult Viljandi linn või maakond, vaid kogu Eesti.
«Sihtasutuse tegevuse eesmärk on pärandkultuuri integreerimine tänapäeva,» lausus ta.
Rektori selgitusel tahab akadeemia pakkuda sihtasutuse kaudu tudengitele praktilist rakendust. «Kultuuriakadeemia on rakenduslik kõrgkool ja näiteks tekstiili õppetooli tudengid on edukalt valmistanud rahvuslikke lauamänge,» tõi ta näite ülikooli majandustegevusest.
Sellest, kuidas täpselt seltsimajja rajatavat pärandkultuuri keskust rahastatakse, on Barkalaja sõnul veel vara rääkida.
Tehakse äriplaan
«Tegelikult on sihtasutus ja Koidu seltsimaja probleemid kaks eraldi asja. Maja haldamiseks on kindlasti vaja teha äriplaan. Üks tulurida on kultuuriakadeemia majandustegevuse realiseerimine ja teiseks on Euroopas palju fonde, kust akadeemia või sihtasutus raha otse taotleda saab,» kõneles rektor.
Kaks aastat tagasi võttis kultuuriakadeemia üle endise sõjakomissariaadi hoone Jakobsoni tänaval. Seal peaks õppetöö rektori sõnul algama järgmisel aastal.
«Meile on muusikamaja ehituse lõpuleviimiseks antud 11 miljonit krooni ning 1. septembril saab seal ilmselt õppetööd alustada,» lausus ta.
Koidu seltsimaja küttearved on viimastel kuudel tasunud linn. Majas praegu tegutseva Viljandimaa Noortekeskuse kavatsevad linnajuhid kolida Männimäele endise kutsekooli ruumidesse. Protestiks selle vastu on keskuse juhataja Lea Lükk andnud sisse lahkumisavalduse.
Arvamus
Malle Vahtra,
Viljandi linnapea
Noortekeskuse kolimine Männimäele on vajalik seetõttu, et praegu ei saa me veel sada protsenti kindlad olla, kuidas sihtasutuse loomine läheb. Noortetöö aga seisma jääda ei tohi.
Tuleb arvestada ka sellega, et Männimäel on palju noori, kes samuti tegevust vajavad. Noored saavad Koidu seltsimaja edasi kasutada, seega jätkub noortetöö kahes kohas.