Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Maaviljeluse Instituudi mehhaniseerimisosakonna vanemteadur Peeter Viil on Kõo valla Pilu talus sage-dane külaline.
Peeter Viil, missuguse hinnangu annate Viktor Leisi tööle?
Leis on teadlastele unikaalne leid. Ta on sitke põllumees, sest tänapäeval teisiti ei saagi, ja üks väheseid, kes on uuendustele aldis.
Otsekülv on loodussõbralik ja tarvitab vähem energiat kui traditsiooniline maaharimine. Eriti oluliseks pean mullas elustiku hoidmist. Selles valdkonnas on Eestis praegu ainult viis-kuus tegijat, kuid huvilisi on palju.
Olen Viktor Leisiga kaks aastat koostööd teinud. Neid taimekasvatuse toiminguid, milles oleme kokku leppinud, täidab ta väga täpselt ning tulemused on teistega võrreldes väga head.
Missuguseid ülesandeid te talle annate?
Ega ma neid annagi. Tema küsib ja mina vastan ning peremees seejärel otsustab, kas minu pakutut kasutada või mitte. Ta püüab teha kõike, mis on põllule kasulik. Näiteks kas või kevadine otsekülvi algus. Põimagregaadiga tuleb põllule minna tavalise harimisviisiga võrreldes kümme-kaksteist päeva hiljem.
Õige alustusaja tabamiseks olen tal soovitanud vihmausside elu jälgida. Kui mullapinnale on ussikeste tegevusest väiksed kämbud tekkinud, on nad järelikult jõudnud ülemisse kihti ning muld on külviküps.
Leis ei kasuta atra ega hari maad mingil viisil. Me jälgime mullas toimuvate protsesside kulgu: kas mulla tervislik seisund on selle põllukasutusviisi järel halvenenud või paranenud. Juba praegu võib kinnitada, et Pilu talu mullad muutuvad järjest paremaks. Seda näitab vihmausside arvukuse kasv.
Selle talu mullas on usse peaaegu optimaalselt: 150—250 isendit ruutmeetril, kusjuures mullakihi keskmine tüsedus on 20 sentimeetrit.
Miks vihmausside arvu tähtsaks peetakse?
Vihmaussid muudavad mulla kobedaks ning jätavad endast järele palju käike. Need soodustavad vee läbilaskvust, mis oli eriti oluline just läinud sügisel. Pilu talu põldudel tänavu liigvee kahjustusi polnud.
Miks sai Leis tänavu neli tonni kuiva nisu ja otra hektarilt? Aga sellepärast, et ta pani nii külvist kui väetisi õiges vahekorras, osates kasutada mulla potentsiaali.
Sel aastal käisin vist küll kümme-viisteist korda Koksveres, vaatlesin põlde ja pidasin peremehega nõu. Hea oli vaadata, kui targalt ja tasakaalukalt Viktor Leis toimetab. See tehnoloogia, mida ta viljeleb, tagab mulla tegususe.