Helilooja Urmas Sisask musitseerib ja seletab

Urmas Sisask teab hästi taevaseid liikumisi ja üritab ka maapealsete toimetustega hakkama saada. Foto: Peeter Langovits («Postimees»)

Urmas Sisaski huvi taevaste asjade vastu on üldtuntud, sest oma teadmisi ta vaka all ei hoia. Ta vormib need muusikasse ja jagab neid maapealsetega.

Urmas Sisask on jutuvestja, selline kandlega taat, kes toetab selja vastu seina ja muudkui pajatab. See, mida ta kõneleb, jääb õhku rippuma ning kandub inimeselt inimesele edasi nagu regilaul.

Niisugune oli minu esimene mõte Urmas Sisaskist, kui ma kahe nädala eest talle e-postiga mõned küsimused saatsin. Paar päeva hiljem ta helistas ning ütles, et ei oska neile kirjalikult vastata ja parem räägib. Parajasti oli aga kiire aeg ja me lükkasime jutuajamise edasi.

Neli-viis päeva tagasi helistasin talle uuesti.

«Aa, sina! Tere! Pidin sulle just helistama, et räägiks siis selle loo ära,» kostab Urmas Sisask mugistava häälega.

Mõtlen, et nojah, oleksin vist pidanud kannatlikum olema, ja löön lahti küsimused, mille olin talle elektrooniliselt saatnud.

Sinu viimasest soolokontserdist Viljandis on möödas mitu head aastat. Kui suured muutused on selle ajaga taevas aset leidnud?

Viljandi kontserdist on jah üksjagu aega mööda läinud. Võib-olla neli, võib-olla viis aastat. Viimane kontsert oli mul vist Ugalas.

Taevas pole selle ajaga midagi suurt muutunud, seal on muutused aeglased. Aga midagi on ikka juhtunud ka: Veenuse ja Merkuuri üleminek üle päikeseketta, päikesevarjutused...

Ilmutasid koos Viljandi Linnakapelliga helikandja «Taevamehaanika». Selle kolmandal kuulamiskorral jõudis ka mulle miski pärale. Kas võiks kõne alla tulla selle plaadi esitlusturnee ehk siis «Taevamehaanika» koos kommentaaridega?

Selle plaadiga oli nii, et Tõnu Sepp korraldas kunagi Uue-Karistes vanamuusikalaagri. See oli ikka päris ammu. Mina olin seal ja Neeme Punder oli seal...

Neeme Punderil on aga pidev huvi oma kapellile originaalloomingut saada. Ta on selline tüütus kohe.

Nii see asi sündiski. Igatahes järgmisel aastal esitame teose Suure-Jaani muusikapäevadel.

Aga see plaat, mida sa kuulasid, on praegu n.-ö. kiirversioon. Tegelik plaat on alles Saksamaal pressimisel.

Kuuldavasti sõidad sa pärast Viljandi kontserti oma uue heliteose esiettekandele. Mis teosega on tegemist ja kus see ette kantakse?

Laupäeval, 20. novembril olen Soomes: Porvoo toomkirikus tuleb esiettekandele minu «Johannese passioon». Asi sai alguse projektist «Piibel 2000».

Sellest tuleb suure teose suur ettekanne: orkester, koorid... Tekst on muide rootsikeelne, pealkiri on «Kån ingen poro».

Viljandi kontsert on ajastatud Eesti Vabariigi taassünnipäevale, sest «Tähetund» oma tähendusvariatsioonides näib sobivat. Kas tähtede seis on muusika esitamiseks soodne?

Tähtede seis on alati soodne, kui inimeste seis on soodne. Taevased asjad, nagu ma ennist ütlesin, on suhteliselt stabiilsed.

***

Loodan, et siinkohal saab muusikasõber ise olla tähetark ja veendunult kinnitada: tulemas on jälle üks hea päev hea muusika jaoks.

Selle kontserdiga saab sari «Kolm Pauluses» otsa. «MuusikaSündmus» aga läheb edasi: igal detsembrikuu pühapäeval on Pauluse kirikus hea ja soodne jõulukontsert.

Kontsert

Urmas Sisaski «Tähetund» Eesti Vabariigi taassünnipäeval, 16. novembril kell 18 Viljandi Pauluse kirikus.