Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/05/5013683t1h5037.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2442399t1ha3c8.jpg)
Ajal, mil hambaarstide järjekorrad kõikjal lühenevad, töötab Suure-Jaani stomatoloog mitmekordse koormusega ja aja tema juurde võib pääseda alles tuleva aasta veebruaris.
Põhjus on lihtne: Valentina Voormansik on Suure-Jaani ja selle ümbruskonna ainuke hambaarst. Ta on seal töötanud 26 aastat. Linn on väike ja peaaegu kõik inimesed tuttavad, seepärast on raske kellelegi ära öelda.
Ja kuigi kolmapäeva hommikul on tund aega, kella 8—9 ette nähtud erakorralise abi osutamiseks, ei ole arst julgenud seda ametlikult välja kuulutada, sest patsientide hulgas on tema sõnul väga tagasihoidlikke inimesi.
«Viimaks käib mõni nädal aega paistes põsega ringi ja kannatab valu,» ütleb ta.
Mitu koolitäit lapsi pluss täiskasvanud
Arsti hoole all on praegu Suure-Jaani Gümnaasiumi ja Sürgavere Põhikooli õpilased. Võimalusel annab ta abi ka Olustvere, Kildu ja Lahmuse lastele.
Esmaspäevad on ette nähtud täiskasvanud patsientidele. Loomulikult sellest ei jätku ja häda korral tuleb aega näpistada laste arvelt või teha pikemaid tööpäevi.
Suurele koormusele vaatamata tunnistab Valentina Voormansik, et ta armastab oma tööd, eriti aga meeldib talle tegelda lastega. Arst on rahul oma abilise Malle Tähtlaga, kes pikaks venivad tööpäevad nurisemata kaasa teeb.
Suure-Jaani inimesed räägivad, et nende hambaarstile ei ole esmatähtis raha (sageli venib arve tasumine järgmise palgapäevani), vaid see, et inimene tõepoolest abi saaks.
Arst ise ütleb, et tema patsiendid on väga kannatlikud ja mõistvad, nad on valmis mitu kuud nurisemata järjekorras ootama.
Miks nad siis Viljandisse arsti juurde ei sõida? Esiteks on nad oma arstiga harjunud, teiseks on Viljandis ravi kallim ja ka bussipilet maksab midagi.
Nelja last kasvatav Valentina Voormansik muretseb, et kõige rohkem kannatab tema pikkade tööpäevade all pere. Nii mõnigi kord tahaks ta pühendada patsiendile rohkem aega, sest hea ravi on peen ja keeruline, seda ülepeakaela teha ei saa.
Vaja on vähemalt kahte arsti
Et praegust tühimikku täita, peaks Suure-Jaanis olema kolm hambaarsti, kellest üks tegeleks ravi kõrval proteesidega. Hiljem piisaks ehk kahest arstist, juhul kui mõlemad elaksid kohapeal ja töötaksid täiskoormusega.
Veel mõni aasta tagasi oli sealsamas ametis neli stomatoloogi ja tööd jätkus kõigile.
Siis aga jäi Suure-Jaani ravikeskuse juures töötanud Virve Kiisel pensionile. Lahkus ka Vändrast vastuvõtte tegemas käinud Katrin Kalajas.
Virve Kiiseli kõrval olid alustanud noored hambaarstid Ethel Sepp ja Laur Samarüütel, kelle töö kvaliteeti Valentina Voormansik veel praegugi kiidab. Ravikeskuse nõukogu tuli tublidele tohtritele vastu ja lubas neil eelmise aasta algul alustada füüsilisest isikust ettevõtjatena ning kabineti sisustuse ära osta. Nagu teadjad inimesed vihjavad, müüdi see väga soodsa hinnaga, et noorte arstide iseseisva praksise alustamine oleks lihtsam ja nad Suure-Jaani jääksid. Tegelikkuses läks nii, et sama aasta lõpul lahkusid algajad tohtrid koos riistadega Tallinna.
Sellest saadik ongi linna gümnaasiumihoones kabinetti pidav Valentina Voormansik ümbruskonna ainuke hambaarst.
On kabinet, tuleb arst
Kapitalistliku vabaturu tingimustes ei saa keegi kohustada üht või teist hambaarsti just nimelt Suure-Jaani tööle asuma. On isegi raske leida instantsi, kes selle eest vastutab. Ehk linnavalitsus? Omavalitsuse asi on ju oma elanike heaolu eest hoolitseda.
Suure-Jaani linnapea Rein Valdmaa tunnistas, et mitme hambaarstiga on räägitud, kahjuks pole neil jutuajamistel erilisi tulemusi olnud.
«Oleks kabineti sisustus, siis oleks tulijaid küll,» usub linnapea. Paraku on poole miljoni krooni ringis maksma minevad seadmed linnaeelarvele liiga suur pähkel.
Nüüd on ilmunud uus lootus tuntud heategija Heide Buschmanni näol, kes on öelnud, et ehk saadakse Saksamaalt töökorras sisustus.
Seni ei saa linn teha muud, kui aidata koos teiste ümbruskonna omavalitsustega tasuda Valentina Voormansiku kabineti liisingut, sest see arst on kohalike elanike silmis väga hinnatud ja ainsana ka vapralt paigal, nagu linnapea ütleb.
Aktsiaseltsi Suure-Jaani Ravikeskus juhataja Matti Zirk nendib, et asutuse asi ei ole stomatoloogilise teenindamise eest hoolitsemine, vihjab aga siiski, et ta on rääkinud Viljandi osaühingu Dentes A&E ühe omaniku Aarne Antoniga ja too on andud lootust, et see ettevõte võiks Suure-Jaanis hambaravikabineti avada.
On arst, saab ka kabineti
Aarne Anton ütleb, et kogu ettevõtmine on veel oraste peal ja tema seda plaani lähemalt kommenteerida ei taha.
«Miski ei alga asjadest, kõik algab inimestest. Me peame leidma arsti, kes läheb sinna tööle ja teenib tehtud kulutused tagasi,» lausub ta.
On teada, et Suure-Jaanis ei saa hambaarst küsida sellist teenustasu nagu Viljandis, sest inimeste maksujõud on liiga madal. Ka Dentese Abjas paiknevas kabinetis on hinnad mõnevõrra odavamad kui Viljandis.
«Tegelikult peaksid need hoopis kallimad olema. Seadmed ja materjalid on samad, lisandub arsti sõidukulu. Odavamat teenust saab pakkuda vaid siis, kui omavalitsus õla alla paneb, teeb näiteks soodustusi ruumide üüri, kütte või elektri eest tasumisel,» selgitab Aarne Anton.
Seda, millal Suure-Jaanis teine hambaarst tööle hakkab, ei julge öelda ükski asjaosalistest. Kõige varem võiks see juhtuda tuleval kevadel.
Tööpäev
Üleeile lahkus viimane patsient Suure-Jaani hambaarsti Valentina Voormansiku juurest pisut enne kella nelja.
Vastuvõtt oli alanud hommikul pool kaheksa. Selle ajaga oli abi saanud 20 patsienti.
Hambaarsti normaalseks vastuvõtukoormuseks peetakse 12–13 patsienti päevas.
Allikas: «Sakala»