Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii nagu mujal maailmas, nii on ka nüüdisaegses Eestis oma kunstnikud rahva seast. Nende töid on nimetatud naivismiks, kodukäsitööks, autsaiderite, külahullude või tagaaia kunstiks ning kindlasti veel millekski.
Mõiste «tänapäeva rahvakunst» (contemporary folk art) on eriti levinud Ameerika Ühendriikides, kus sellega tähistatakse ruraalse ja tavapärasest erineva etnilise päritoluga iseõppinud kunstnike loomingut. Nõukogude ajal oli meil kasutusel tunnustusena mõeldud tiitel Eesti NSV rahvakunstnik.
Siinsed kunstnikud, Saaremaa, Hiiumaa ja Kihnu iseõppinud mehed, on tõelised rahva kunstnikud: lihtsad ja tublid eestlased, kes on oma energia ja hullud ideed vorminud kas pildiks, skulptuuriks või vaibaks.
Naised käivad Harrilt mustreid laenamas
Saaremaal Orissaares sündinud kunstnik Harri Aer (1920) hakkas pärast pensionile jäämist mustrilisi ristpistetehnikas seinapilte ja vaipu tikkima. Lõngad värvis ta ise ja ka mustrid mõtles ise välja. Hiljem käisid külanaisedki temalt mustreid laenamas.
Harri Aeru huumoriküllased piltvaibad on südamlikud saare eluolu kirjeldused, müütide ja rahvajuttude remiksid või Saaremaa ajalooliste hoonete jäädvustused.
Harri Aer on üks vähestest pärimuskunstnikest, kes on pälvinud oma töö eest suurema avaliku tunnustuse: 1996. aastal määras Eesti Rahvuskultuuri Fond talle loomingulise stipendiumi.
Lembar Linder (1973) elab Saaremaal Sõmeral. Tema inspiratsiooniallikad on loodus- ja teadusraamatud.
Lembar Linderil tundub olevat eriline kontakt putukate ning maa- ja mereloomadega. Inimesi kujutavad pildid on enamikus katastroofihõngulised tulevikustsenaariumide kirjeldused.
Kuressaare kunstnik Maido Toll (1936) on saarel tehtud mees. Tema on alates 1981. aastast tegelnud jõutõstmisega, millest annavad tunnistust koduateljeed ehtivad lugematud karikad ja medalid. Jõumehekuulsusele lisaks on mehel ka kunstnikukuulsus.
Maido Tolli tööde ampluaa ulatub koomuskist meremaalini, kenast ehituskunstist viguri värgini. Viimane on vigurkujuga puujuurikas, mis metsast oma kauni kuju pärast kaasa sai võetud ja nüüd Maido seina kaunistab.
Kaptenist meremaalija
Saaremaa Tagaranna mees Aleksander Tarvis (1915—1999) sõitis eluaeg merd ega saanud kunagi lahti armastusest laevade ja mere vastu. Pensionile jäänud, otsustas ta oma kire piltidesse panna.
Aleksander Tarvis on maalinud mitusada tormisel merel seilavate laevade pilti, mis hiljem on purjetanud nii Soome, Rootsi kui Mandri-Eestisse. Kümmekond pilti on perekonna ja kohalike külaelanike valduses.
1980. aastate algul said Ninase pukktuulikud Tarvise ja kohalike külameeste abiga selga «rahvarõivad» ning hakkasid kandma saare muinaskangelaste Pireti ja Tõllu nime.
Kihnu saarelt pärit meremees Jaan Oad (1899—1984) on vahest meie kõige tuntum iseõppinud kunstnik.
Teise maailmasõja ajal põgenes Jaan Oad Rootsi ning läks sealt 1949 Kanadasse, kus hakkas maalima mälestusi Kihnust. Enne pealesunnitud pagulust maalis ta Atlandi kaugesõidulaevadel kaasmadrustele laevapilte ja kopeeris ajakirjadest ilupilte.
Jaan Oadi nüansirohked naivistlikud külaelu kirjeldused on pikitud meremehe- ja saarehuumoriga.
Enamik kunstniku Jaan Oadi maale asub Kanadas, mõned on õnneks ka Eesti kogudes.
Singeri masinate fänn
Hiiumaa Käina mees Karla Krall (1931) maalib portreid, maastikke ja kauneid daame. Tehniliselt meenutavad tema tööd Jaapani puugravüüri, väliselt aga popkunsti.
Karla Krall on lisaks ka osav nuputaja: ta on vanadest Singeri õmblusmasinatest loonud elektrimootoriga funktsionaalsed tööriistade lihvimise, teritamise ja saagimise masinad.
Olev Johannes (1942) elab Hiiumaal Soonlepas. Oma maailmatunnetuse ja kiindumuse on ta koos illustratsioonidega metalli luuletekstideks valanud.
NÄITUS
Näitus «Mehed metsast ja mere äärest» jääb Kondase Keskuses avatuks järgmise aasta 30. jaanuarini.