Juba aastaid Soomes elav, kuid sageli kodulinnas Viljandis aega veetev Helgi-Ruth Tavaste mõtles sel nädalal palju oma venna, dekoraatori-kunstniku Heino Tavaste peale.
Heino Tavaste käekiri on paljudel meeles
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heino Tavaste surmast möödus 8. septembril kakskümmend viis aastat. Tema tagasihoidlik kalmuküngas asub Suure-Jaani kalmistul. Haua marmorplaadile on nimi graveeritud otsekui kunstniku enda, talle ainuomase käekirjašriftiga, kust ei puudu talle iseloomulik pikk, väljavenitatud s-täht.
Helgi-Ruth Tavaste ütleb, et aeg lendab imekiiresti ja argielus ringi tormavad inimesed unustavad oma lähimineviku ruttu.
«Ma kardan, et Heino Tavaste ja tema tööd on unustusse vajumas. Ometi oli tegemist inimesega, kes Viljandi elu ja linnapilti paari aastakümne jooksul väga tugevasti mõjutas,» räägib naine. «1960. aastatest kuni oma surmani 1979. aastal kujundas mu vend siinsete kaupluste vaateaknaid ja peaaegu kõik kultuuri- ja spordisündmuste afišid. Temalt telliti laulupidude embleeme ja spordivõistluste märke, isegi juubelikingitusi.»
Heino Tavaste oli 1960. aastatel Viljandi Tarbijate Kaubastu, hiljem Kolhoosiehituskontori kunstnik-dekoraator.
Dekoraatorianne olnud tal veres. «Ei olnud ta end kusagil kunstnikuks koolitanud. Meelde tuleb vaid, et maalikunstnik Juhan Muks on teda juhendanud,» meenutab õde.
Heino Tavaste oli hea sõber šaržist Evald Reieriga ning harrastas niisamuti kui Eia pilapiltide tegemist. Helgi-Ruth Tavaste sõnul jagasid mehed mingil ajal koguni töökoda.
«Mu vend on maalinud kauneid Viljandi vaateid. Mul on oma Soome kodus neli tema pilti, ka see puust taldrik,» kõneleb Helgi-Ruth Tavaste.
Naine usub, et niisuguseid Heino Tavaste käega puusse graveeritud lossimägede motiiviga taldrikuid on alles paljudes Viljandi kodudes. «Sellest motiivist sai mu vennale otsekui firmamärk ja niisugust meenet igatsesid temalt paljud.»
Loomulikult mäletavad nii mõnedki viljandlased Heino Tavastet kunagise Viljandi jalgpallimeeskonna Spartak väravavahina ning suurepärase spordiorganisaatori ja noortejuhina. Spordiorganisaatori geenid on temalt pärinud poeg Igor Tavaste.
«Ja kõigele lisaks oli Heino üks väga hea ja abivalmis inimene,» lisab õde Helgi-Ruth, pühkides silmanurgast liigutuspisara.
Lõpuks reedab õde Helgi-Ruth Tavaste ühe oma venna unistustest. Nimelt soovinud ta oma piltidest näituse üles seada. Ta suri aga liiga vara, 51-aastasena, ega jõudnud plaanitut teoks teha.
«Ma usun, et hea tahtmise korral võiks see nüüd varsti Heino Tavaste pereliikmete ja sõprade ühisel jõul siiski aset leida,» lausub Helgi-Ruth Tavaste.