Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2441931t1hb47b.jpg)
Euroopa noored vabatahtlikud võõpasid augustis värske värviga üle Soomaa rahvuspargi piiril asuva endise Tipu koolimaja, kuhu Soomaa Sõprade Selts loodab asutada looduskooli.
Neli augustinädalat koolimajas kestnud töölaagri organiseerisid kolm saksa neidu — Juliane Nauck, Annegret Brall ja Dagmar Hoder. Selle jooksul tegid Eestist, Saksamaalt ja ka mujalt Euroopast pärit noored tühjalt seisvas hoones parandustöid: korrastasid mitu ruumi ning värvisid uksed, aknad ja hoone välisseinad.
«Mulle tõepoolest meeldib see maja,» lausus Dagmar Hoder, kes pärast teiste vabatahtlike lahkumist loodab Tipus sügisel veel mõne töö ära lõpetada. Saksamaal geoöko-loogiat õppiv neiu on sel õppeaastal Tartu Ülikooli geograafia eriala tudeng.
«See hoone on täis ajalugu! Väga kurb, et ta praegu niimoodi seisab,» nentis Hoder.
Vana koolimaja kuulub Tartu Ülikoolile, kuid tudengeid pole seal praktikabaasis enam ammu käinud.
«Meie unistus on teha sellest looduskool,» rääkis Hoder. «Et inimesed saaksid siit teavet rahvuspargi, selle ajaloo ja looduse kohta. Samas tahaksime, et noored tuleksid siia tööle, kirjutaksid näiteks diplomitöid ja peaksid seminare.»
Looduskooli mõte küpseb juba ammu
Soomaa Sõprade Seltsi juht Tõnis Korts ütles, et Tipu looduskooli rajamist on selts koos Kõpu valla ja rahvuspargiga plaaninud juba ammu. Tartu Ülikool on tema väitel samuti olnud hoone kasutusele andmise poolt, kuid praegu ta selle korrastamiseks ise kulutusi teha ei soovi.
Seltsi juhi sõnul on koolimaja renoveerimiseks valminud mitmesuguseid projekte ja hinnanguid. Kaalutud on isegi mittetulundusühingu Tipu Looduskool moodustamist, kuid asi on veel ülikooliga läbirääkimiste järgus.
«Selts ei saa maja korrastamiseks europrojekte kirjutada seetõttu, et rajatava kooli kinnistu peab nõuete järgi olema taotleja omanduses,» nentis Korts.
Raha on tema sõnul vaja põhiliselt maja remondiks, ürituste korraldamiseks saab kirjutada juba konkreetseid projekte.
Soomaa sõber lisas, et väga palju töid on koolimaja juures ühiskondlikus korras ära teinud ka Tipu küla inimesed ning vähehaaval käib seal korrastamine kogu aeg.
Raha muretsesid neiud ise
Augustis Tipus korraldatud nelja töölaagri raha muretsesid sakslannad ise. Kõik kolm neiut on varem käinud European Volunary Service’i (EVS) kaudu Soomaal ökoloogia-aastal.
«Kaks aastat pärast vabatahtlikuna töötamist on võimalik sellele organisatsioonile esitada projekte ja saada neile ka finantseeringut,» rääkis Dagmar Hoder, kes oli Soomaal aastatel 2001—2002. Tema sai oma projektile 4000 eurot. Aasta hiljem vabatahtlikuks olnud Juliane Naucki projekti rahastati 1000 euroga.
Selle summa eest korraldatud töölaagrites osales kokku 60 noort — igal nädalal 15. Töötasuks said nad käia rahvuspargis väljasõitudel ning nautida prii toitu ja öömaja.
Dagmar Hoderi jutu järgi laagriliste lahkumisega projekt veel ei lõppenud. See kestab kogu aasta ning näeb ette, et talvel ja kevadel organiseeritakse hoones ka mõned loengud.
Külastuskeskusega ei konkureeri
Tõnis Kortsu kinnitusel ei soovi Tipu koolimajja rajatav looduskool hakata konkureerima sealt kümmekond kilomeetrit kaugemal asuva Soomaa külastuskeskusega.
«Külastuskeskus on loodud nn. ühe päeva kohaks ja seal asub kogu rahvuspargi administratsioon. Looduskoolist tuleks aga selline odava ööbimis- ja toitlustusvõimalusega hosteli tüüpi paik, kus saab pikemaid koolitustsükleid korraldada,» selgitas Korts ning rõhutas, et eelkõige hakkab looduskool rahvuspargiga koostööd tegema.
Korts lisas, et Tartu Ülikooli Tipu välibaasist on aegade jooksul läbi käinud 1200 bioloogiatudengit, kellest paljud on praegu selle aine õpetajad. Seetõttu on tegemist juba sissetöötatud ja bioloogidele tuntud kohaga.
«Et klassitoa mööbel on koolimajas olemas, saab seal lihtsamaid suveseminare ja laagreid teha juba praegu,» lausus Korts.
ARVAMUS
Jaak Jaaku,
Viljandi loodusmaja idee eestvedaja
Looduse tundmaõppimise juures ei pääse sellest, et tuleb linnast välja minna. Niisugused maakonnas asuvad õppekeskused on väga vajalikud laagrite ja ürituste tegemiseks ning vajaliku varustuse hoidmiseks.
Hea oleks, kui Viljandimaal kujuneks välja looduskeskuste võrgustik.