Tondisaar — asustatud asustamata koht

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kuigi silmaga vaadates tundub järve keskel kõrguv Tondisaar üsna lähedal, kulub aerupaadiga selleni jõudmiseks parasjagu aega.

FOTO: Liisi Seil

Inimesed on Tondisaare taas avastanud, ühel augusti alguse kuumal pühapäeval peatus selle sadamakohas paat paadi järel.

Mõne tunni jooksul võis seal kokku lugeda isegi kaheksa veesõidukit.

Võrtsjärve vesi oli sel päeval tõepoolest peegelsile ja uskumatult soe, kuigi pärast kuuendat paaditäit inimesi kippus see saare ujumiskohas juba üsna sogaseks muutuma.

Tondisaarel endal suvitajad eriti palju tegevust ei leidnud. Laagriplatsi oli üks telkidega seltskond juba asustanud ning muud paigad inimesi end pikali viskama ei meelitanud.

«Ega siin eriti mõnus olla ei ole,» hoiatas pärast saarele jõudmist ühe mootorpaadi juht, kes rannal seistes järvelt tulijaid tervitas.

Mitmel viimasel suvel Tondisaart külastanud mees tõdes, et tänavu ei ole seal korrastustöid tehtud. Nõgesed ja rohi kasvavad täies ilus ning roostikus lebavad suleliste korjused.

«Linnufauna on siin aga väga rikkalik,» teadis mees. Selgi päeval saatis suvitajaid pidevalt jõgitiirude kisa, mis muutus eriti ärevaks siis, kui ühest paadist ka koer kaldale hüppas.

Lindude pelgupaik

Eelmisel aastal teadlaste koostöös ilmunud mahukas raamatus «Võrtsjärv» on välja toodud, et ainult Tondisaarel pesitsevad lisaks jõgitiirule järve tüüpilistest liikidest veel naeru-, kala- ja hõbekajakas. Seal asub ka veekogu suurim tuttvardi populatsioon.

Tondisaar on ainuke sisemaal asuv koht, kus pesitsevad kormoranid. Linnuteadja Olav Renno on seal pesitsemas näinud veel näiteks sinikael- ja luitsnokk-parti ning jääkosklat, samuti rägaparti ja tuttpütti.

Samas on aga juba täheldatud saarelt osa liikide kadumist või taandumist. Raamatus kirjutatu kohaselt on näiteks 1990. aastail Tondisaarele asunud kormoranidel viimastel aastatel seal pesitsemine ebaõnnestunud: kas juhusliku häirimise tõttu pesitsusajal või nende pesade teadliku lõhkumise pärast, sest kormorani suhtutakse kui kalavarude hävitajasse.

Hiljuti ilmunud väljaandes «Võrtsjärve kallastel» märgib Olev Merivee oma aastatagust käiku Tondisaarele kirjeldades, et leidis siiski kaskede otsast kormoranipesad, millest viies olid pojad sees.

Lindude poolel asuvad inimesed näevad aga saarel elavnenud loodusturismis ja selle paiga korrastamises ohtu järve linnustikule.

Pesitsusajal ei tohiks maabuda

Nii võibki öelda, et Tondisaare korrastamine on tegelikult kahe otsaga asi.

Ühest küljest võib ju nõus olla tol pühapäeval end laagriplatsil sisse seadnud Rakvere kandi mehega, kes arvas, et saarel võiks olla vikat, millega seal puhata soovivad inimesed maatükki veidi kenamaks saaksid muuta.

Ka sadamakohta voorinud suvitajate repliigid andsid tunnistust sellest, et nende arvates võiks seal asuda üks mõnus puhkekoht.

Paljude loodusesõprade arvates peaks see ala jääma aga eelkõige lindude pelgupaigaks.

1950. aastast saadik Võrtsjärve linnustikku jälginud Olav Renno sõnul tuleks 15. aprillist 15. juulini Tondi- ehk Võnnsaarel maabumine täielikult keelata, sest siis kestab seal lindude pesitsemisaeg.

«Hilisemad pesitsejad, nagu tuttvart, viivad mõnel aastal pojad välja alles pärast 10. juulit,» selgitas linnuteadja.

Saare niitmine ei ole lindude seisukohalt tema sõnul vajalik. «Selliseid lagedaid platse, kus tiirud pesitsevad, leiab seal niigi. Ja nõgesed on väga heaks varjeks tuttvardi pesadele,» rääkis ta.

Võsa võiks Renno arvates saarelt siiski vähemaks võtta, kuid seda tuleks teha alles augustis pärast linnupoegade lahkumist. «Tegelikult see ongi kõige õigem aeg võsa hävitamiseks, sest kevadel võetud võsa asemele tuleb varsti uus,» nentis ta.

Mingit puhkemajandust linnuteadja arvates Võnnsaarele küll luua ei tohiks.

«Praegu on kevaditi linnud saarel alles, kuid kahtlen, kas nad sinna ka jäävad ning oma tööga lõpule jõuavad, sest inimeste tung sinna on lubamatult suur,» lausus Renno.

Waide motelli teenindusjuhi Priit Kollisti arvamust mööda võiks saar olla ikkagi korrastatud.

«Oleme nõus ornitoloogide ja looduskaitsjatega, et määratakse kindel kuupäev, olgu see siis 15. juuli, milleni sinna linde segama ei minda. Aga pärast seda — miks mitte!» leidis ta.

«Saar on ju iseenesest väga atraktiivne. Et see maa kuulub riigile, võivad igaüheõigusega seal kõik viibida. Kui inimene läheb sinna mõistlikult ja oma prügi ka ära koristab, siis võiks see vabalt puhkeala olla,» kõneles Kollist.

Sel aastal korrastamas pole käidud

Waide motell on juba kolm aastat välja pakkunud Tondisaare tiiru Võrtsjärvel. Soovijad viiakse purjekaga saarele ja peetakse seal väike piknik. Sellele väljasõidule on antud EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti) tootemärk.

Priit Kollist kinnitas, et kindlasti arvestatakse reisi väljapakkumisel lindude pesitsusaegadega ning enne juuli keskpaika seda lihtsalt ei korraldata.

Et puhkajatel oleks sihtkohta jõudes kenam olla, on teenuse pakkujad käinud suviti Tondisaart korrastamas. Selleks on nad luba küsinud Viljandi-, Valga- ja Tartumaa keskkonnateenistuselt.

Et tänavu aga selliseid reise korraldatud ei ole ning ühtegi pole ka praegu tulemas, siis pole Waide motelli inimesed saarel käinud.

«Koristamas käime ikka alles siis, kui mõni reis tulemas on,» tunnistas Kollist. «Sellest, et keegi teine seal midagi teeks, ei ole küll midagi kuulnud,» lisas teenindusjuht. «Et puhkajad seal aga omal käel käivad, veendusite ju isegi: saar on väga populaarne!»

Võrtsjärve Sihtasutuse nõukogu esimees Uno Rootsmaa Tondisaare olukorda praegu hulluks ei pea. «Seda, et seal ei tohi pesitsusajal käia, kusagil kirjas küll ei ole, kuid sellegipoolest aktsepteerivad seda reeglit nii ümberkaudsed vallad, sihtasutus kui Waide motell,» kinnitas ta.

«Kui aga enne juulikuud keegi sinna üksikult läheb, pole tal seal midagi teha, sest saar on siis lindude väljaheidetest ikka väga valge ja haisev,» nentis ta.

Nõukogu esimees lisas, et kuna kogu Võrtsjärv on arvatud tulevaste «Natura 2000» alade hulka, koostatakse peatselt ka Tondisaarele kaitsekorralduskava ja kehtestatakse maatükil liikumise reeglid.

Vaatenurki Tondisaare korrastamise suhtes jätkub, nagu ka selle paiga kohta käivaid legende ja pajatusi.

Koht üksinduseks või ka kohtumisteks

Sellelgi käigul tuli ilmsiks mõni jutt, mis varem kuulmata on jäänud. Näiteks see, et saare keskel teeraja kõrval olev kivi pidi olema erilise jõuga.

«Eelmisel aastal käis siin üks brasiillane, kes tükk aega selle ümber posis,» jutustas Rakvere mees, kes on nädalakaupa saarel suvitamas käinud juba neli aastat.

«Siin pidi ka maausuliste kabel asuma,» viipas ta teeraja poole, mis huvilised rannikul asuva suure kivihunniku juurde juhatas.

Olav Renno teadmist mööda on kivid sinna kandnud siiski lagunev järvejää. Suure kivi imejõusse suhtus ta samuti skeptiliselt.

Merike Mäemets kirjutab raamatus «Ümber Võrtsjärve», et Tondisaarega on seotud lood raiutud puude hingedest. Sinna olevat saadetud ka kõik ohvrikohtadest välja aetud vaimud, tondid ja vanapaganad.

Tema sõnul on Tondisaar pakkunud varju üksinduseotsijatele, kuid sinna on mindud kohtuma omasugustega.

Üks selline traditsioon on tekkinud tänapäevalgi. Nimelt tavatsevad ümberkaudsete valdade elanikud korra suve jooksul saarel ühe simmani maha pidada.

Tänavu on pidu 25. augustil ning nii Priit Kollist kui Uno Rootsmaa lubasid, et enne seda püütakse saar veidi kenamaks teha.

    Tagasi üles