Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15.—27. augustini Jaapanis peetavail teistel indiaca maailmameistrivõistlustel teeb Eesti koondise liimena kaasa kuus viljandlast.
sakala@sakalakirjastus.ee
Peatreener valis üle Eesti paremad mängijad, kes on silma jäänud Eesti meistri- ja karikavõistlustel ning rannaturniiridel. Maailmameistrivõistlustele valitute seas on ka kuus Viljandi Indiaca Klubi (VILIC) liiget: Siiri Kobin, Aivar Linsi, Arvi Rätsep ja Elle Toomsalu seenioride klassist ning Maria Sihver ja Ardo Agasild põhiklassist.
Maailmameistrivõistluste tõttu on mängijad juuni algusest saadik käinud kaks korda nädalas Tartus trennis.
«Suvel muid ettevõtmisi eriti polegi, treening on põhiline,» ütles peagi Jaapanisse sõitev mängija Elle Toomsalu. Tema sõnul on ettevalmistusse kuulunud ka mitu treeningulaagrit.
«Peamine on Jaapanis hästi esineda,» ütles põhiklassis mängija Maria Sihver.
Eesti favoriitide seas
Elle Toomsalu ja Maria Sihver peavad maailmameistrivõistluste peafavoriitideks indiaca arendamist juhtivat Saksamaad ja palju tiitleid võitnud Eestit, kuid samuti korraldajat Jaapanit. Jaapanis on ametlikke indiaca-mängijaid üle miljoni, Eestis aga on regulaarselt treenijaid ja võistlejaid üle kolmesaja.
Indiaca on tõeline meeskonnamäng, üksikuid staare selles ei ole. Iga mängija on kas hea tõstja või lööja, mõlemal alal võistleja väga hea olla ei saa.
Kerge õppida
«Et meeskond oleks edukas, peavad mängijad omavahel palju suhtlema, üksteist aitama ja juhendama,» arvas Elle Toomsalu.
Viljandi Indiaca Klubi liikmed peavad mängu huvitavaks ja emotsionaalseks. Pealegi ei ole see väga keerukas ning seda on mõnus ka niisama sõprade seltsis mängida.
Treeningutel on kõik mängijad alati hästi sõbralikud ja abistavad üksteist. Klubi meeldivast õhkkonnast annab tunnistust ka see, et kes sinna juba astunud on, pole trenni pooleli jätnud.
«Eriti lihtne on mängu õppida nendel, kes varem võrkpalliga on tegelnud, sest need mängud on üsna sarnased,« selgitas Elle Toomsalu. «Indiaca’t ei ole raske selgeks saada, paar korda nädalas tublilt trenni tehes võib poole aastaga juba väga heaks mängijaks kujuneda,» ütles Maria Sihver.
Esimesel maailmameistrivõistlusel Tartus 2001. aastal saavutas Eesti koondis põhiklassis meeste-, naiste- ja segavõistkonnas teise koha. Seenioride klassis võitis Eesti koondise meeste- ja segavõistkond ning naistevõistkond sai teise koha. Samuti korjati karikaid kaks aastat tagasi esimesel karikavõistlusel Saksamaal.
Viljandi Indiaca Klubi liikmed soovivad kutsuda trenni uusi mängijaid ja tänada Viljandi inimesi, kelle abiga saavad indiaca-mängijad maailmameistrivõistlustele sõita.
INDIACA
Ülesehituselt sarnaneb indiaca võrkpalliga, kuid mängimisel kasutatakse tavalise palli asemel sulgedega indiaca-palli. See koosneb 7—8 cm läbimõõduga padjakesest ja selle külge kinnitatud kuni 20 cm pikkustest sulgedest. Erinevused on ka mängijate arvus, platsi mõõtmetes, võrgu kõrguses jms.
Allikas: Eesti Indiaca Liit