Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2441587t1h4e38.jpg)
Viljandi lossimägede tänavustel väljakaevamistel tuli muude leidude seas päevavalgele tükk siidriiet, mis annab arheoloogidele võimaluse teha järeldusi kunagiste rõivastumisstiilide kohta.
Viljandi Muuseumi arheoloogi Arvi Haagi sõnul on see leid eriline. «Seni oleme keskaegseid riideesemeid näinud ainult piltidelt,» põhjendas ta.
Oluliseks avastuseks tuleb pidada ka kapiteelifragmendi raidkaunistuse pealt ilmsiks tulnud punast värvi. «See on esimene kinnitus sellele, et Viljandi ordulinnuse müürid olid vähemalt osaliselt kaetud värviliste kaunistuste või mustriga,» rääkis Haak.
Tänavugi leiti lossimägedest üliharuldasi Veneetsia klaasist peekrikilde. Kui eelmisel aastal oli tegemist sinise esemega, siis seekordne leid on valge.
Pronksist sululukk
Haak nentis, et nad on leidnud nii peekri alumise kui ülemise osa tükke, mis annab võimaluse arvutada leiu mõõtmeid.
«Haruldane on avastatud ese eelkõige sellepärast, et peale Viljandi on Veneetsia klaasist peekrikilde leitud veel vaid viiest kohast,» toonitas arheoloog.
Lisaks eelnimetatule kaevasid arheoloogid välja veel mitmesuguseid esemeid, mis pärinevad XIII-XIV sajandist. «Seda kinnitavad leitud mündid, mida on vermitud Tallinnas ja Tartus,» lausus Arvi Haak.
Samast ajast on pärit pronksist sululukk koos võtmega ja ristikujuline raudkaunistus. «See kaunistus on arvatavasti ehtinud puust laegast, sest risti tagaküljel on orgaanilisi ühendeid,» täpsustas Haak.
Põrand on säilinud
Tänavuste leidude hulgas olid ka haruldased merevaigust helmed ning rõngakujulised ehted, mida võidi kasutada rõivaste kaunistamisel. «Kõigele lisaks oli pinnases savinõude tükke ning välja tuli hilisemast ajast pärit pronkskaunistustega vööpannal,» rääkis Haak.
Tööde käigus tõid arheoloogid päevavalgele muistse hoone, mille põrand koosneb telliskividest ja on seniajani säilinud.
«Avastatud hoone on piiritletud. Aja jooksul on hävinenud ainult põhjasein. Sellest on alles vaid maakividest laotud alus, mis on jäänuk mingisugusest konstruktsioonist,» kõneles Haak.
«Tegime kindlaks kahemeetrise vahekäigu, mis asub hoone- ja linnusemüüri vahel ning on olnud muistne vee äravoolu renn,» lisas ta.
Väljakaevamised jätkuvad
Hoone põhjamüüri tagant avastasid kaevajad ordu aja lõpust pärit sillutise, mida nad hakkavad välja puhastama. «See ongi veel ainuke selleks aastaks jäänud ülesanne,» lausus Arvi Haak.
Ülejäänud selleks korraks püstitatud eesmärgid said tema sõnul täidetud. «Seda, mis saab aastal 2005, hakkame arutama sügisel,» ütles ta.
Otsustatud ei ole veel ka see, kas tänavu leitud hoone avatakse inimestele vaatamiseks või kaetakse uuesti mullaga.
Haak rõhutas, et praegu tuleb mõelda, kuidas töödega edasi minna ning mida täpsemalt uurida. «Linnuse lääneküljel kõrge müüri ja vallikraavi vahel pole näiteks seniajani arheoloogilisi väljakaevamisi tehtud.»
Arheoloog avaldas suurt tänu Viljandi Linnavalitsusele. «See on ainus Eesti omavalitsus, kes väljakaevamisi rahastab,» nentis ta.