Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2441533t1h6c0b.jpg)
Viljandi Muusikakooli vilistlane Dagmar Rannak läbis sel suvel edukalt Soome suurima muusikakõrgkooli Sibeliuse Akadeemia sisseastumiskatsed ning see viib ta sügisest muu-sikat õppima piiri taha.
Viljandi järvele on siit lossimägede veerult ikka hingematvad vaated küll.
Ja kui Urmas oma pildistamised lõpetab, on veelgi rahulikum.
Muuseas, need pildid paneme sulle koolikotti kaasa, et armas kodulinn kaugel võõrsil ikka meeles püsiks.
Aitäh!
Tegelikult oli mul juba kolm aastat tagasi võimalus Tartusse või Tallinna muusikat edasi õppima minna — lõpetasin siis põhikooli üheksanda klassi ja Viljandi Muusikakooli. Et mul oli aga kindel soov saada Viljandi Maagümnaasiumi täieõiguslikuks vilistlaseks, jäin Viljandisse edasi. Pealegi polnud ma veel oma elukutsevalikus kindel.
Mõned nädalad tagasi lõpetasid sa Viljandi Maagümnaasiumi ja said teada, et oled edukalt läbinud sisseastumiseksamid Soome suurimasse muusikakõrgkooli Sibeliuse Akadeemiasse. Mis tundeid see sinus tekitas?
Tunnen kergendust. Kõige raskem töö on nüüd tehtud, suvi ka veidi rahulikum. Nüüd suruvad juba teistmoodi probleemid peale: kust leida raha ja elamiskoht.
Õppima lähed sa kirikumuusikat.
Jah. Tänapäeval on see mitmekülgne eriala, mis pakub palju võimalusi.
Samuti nagu sinu senine ettevalmistus — kümnevõistleja muusikas. Kui palju sul tegevusi Viljandi eri koolides ja kollektiivides kokku tuli?
Ikka päris palju. Lisaks muusikakoolile olen olnud seotud noorteorganisatsiooniga Ten Sing. Laulsin ka Viljandi Jaani kiriku kammerkooris ja juhendasin Jaani kiriku ülistusgruppi.
Maagümnaasiumis osalesin neidude ansamblis. Saatsin klaveril paljusid koore ja ansambleid, näiteks gümnaasiumi neidude koori ning Viljandi Jaani kiriku gospelkoori, kammerkoori ja ülistusgruppi. Samuti tantsisin noorte huvikeskuse S-Stuudios.
Ja muidugi Viva la Muusika laulustuudio, kus Hedi-Kai Pai juhendamisel saavutasime auhinnalisi kohti ka üleriigilistel võistlustel.
Muusikaharidussüsteemi kontekstis tegid sa hüppe põhikoolist otse kõrgkooli ja veel välismaa omasse. Ka varem on Viljandi Muusikakoolist otse Eesti akadeemiatesse mindud. Klassikalise muusika vallas tulevad meelde flöödimängija Neeme Punder, koorijuht Aarne Saluveer ja organist-kirikumuusik Ene Salumäe, rahvamuusikutest Juhan Suits ja Marju Varblane. Kõik nad on pidanud muusikalisi aineid kõvasti juurde õppima. Kes sind õpetasid?
Õpetajatega on mul muusikakoolis väga vedanud. Eriti kalliks sai mulle klaveriõpetaja Marge Loik. Tänu tema ansambliprojektidele õnnestus palju esineda. Kõige tähtsam ongi hoolikalt oma pilli harjutada.
Väga huvitavad ja kaasakiskuvad olid õpetaja Maret Tomsoni muusikaajaloo tunnid. Maie Tamra õpetas mulle solfedžot, harmooniat ja dirigeerimist.
Tahan kõigile muusikakooli õpilastele öelda, et solfedžo pärast ei maksa muusika õppimisest loobuda. Vanematel muusikakooli õpilastel soovitan võimaluse korral võtta ka harmooniatunde, mis tulevad väga kasuks koosmusitseerimisel.
Jan Viileberg oli minu kitarri ja pop-džässansambli õpetaja, Helju Meriste andis hääleseadet ja Kalle Tamra klassikalist laulu, Hedi-Kai Pai juhendas vokaalansamblit. Väga palju õpetas ja aitas mind ka Sibeliuse Akadeemia vilistlane Ene Salumäe.
Viljandi Muusikakool sai mulle nagu teiseks koduks. Ma ei kujuta veel ette, et siit nii kauaks eemale lähen.
Kui kauaks siis?
Viieks ja pooleks aastaks.
Aga miks otsustasid sa just Sibeliuse Akadeemia kasuks? Kirikumuusikuks saab ju õppida ka Viljandi Kultuuriakadeemias.
Tegelikult oli mul juba ammu mõttes, et tahaksin välismaale õppima minna — teine ühiskond, uued inimesed... Teadsin, et head õppimisvõimalused on näiteks Taanis ja Norras. Aga sügisel hakkasite koos muusikakooli õppealajuhataja Tuulike Aganiga mulle Helsingi Sibeliuse Akadeemiast rääkima.
Olen Eesti piires päris palju esinenud ning arvan, et õppimine välismaal annab mulle vajalikke kogemusi, mida hilisemas elus ja töös kasutada saan.
Viljandi Kultuuriakadeemia on aga mulle jätnud äärmiselt sümpaatse mulje: sealsed õpetajad on heal tasemel ja õpilased andekad. Enamik minu õpetajatest töötab ka kultuuriakadeemias või on seal töötanud. Seal on suurepärased võimalused hea hariduse saamiseks. Arvan ainult, et mõned õpilased peaksid kõike seda positiivset rohkem ära kasutama — liiga palju on lihtsalt käega löömist.
Muuseas Sibeliuse Akadeemia õhkkond ja interjöör meenutasid natuke Viljandi Kultuuriakadeemia oma. Ja kui ma poleks sinna kooli sisse saanud, oleksin proovinud astuda kultuuriakadeemiasse.
Kui suur oli Soomes konkurss?
Esimeses voorus osalejate arvu ma ei tea. Tundus, et selekteerimine tehti ära teise vooru väljavalimisega, sest
31 soovijast võeti vastu 28.
Mis keeles sa sisseastumiseksamid tegid?
Kirjalikud eksamid sooritasin kõik inglise keeles. Suulised eksamid proovisin teha soome keeles. Kui väga hätta jäin, kasutasin inglise keelt — paljudele rahvusvaheliselt tuntud muusikaterminitele on antud Soomes omakeelne vaste, mida ei jõudnud nii ruttu omandada.
Kus sa soome keelt õppisid?
Õppisin soome keelt kaks kuud Aime Kivistiku juures.
Mis ainetes eksamid olid?
Esimeses voorus oli klaveri- ja laulmise eksam. Klaverieksamiks sain osa lugusid ise valida, teiste lugude noodid saadeti mulle postiga kaks nädalat enne eksamit. Laulmise eksamil tuli esitada üks koraal, üks vanem originaalkeeles laul ja üks tänapäevane lugu.
Teises voorus pidin kaheksa minuti jooksul õpetama üliõpilastest koosnevat lauluansamblit ning sooritama muusikateooria eksami, mis sisaldas muusikaajalugu, solfedžot ja harmooniat. Valikainete eksamitest tegin klaverisaate kujundamise ja koorijuhtimise. Viimane eksam oli kollokvium, mis sisaldas solfedžo suulist osa ja intervjuud.
Kui kallis on Sibeliuse Akadeemias õppimine ja kust sa selleks raha saad?
Et ma pääsesin sisseastumistulemuste põhjal Soome riigi finantseeritavale õppekohale, siis õppemaksu mul ei ole. Aga elamine Soomes on palju kallim kui Viljandis. Selle elamisraha leidmisega ongi praegu kõige suuremad probleemid.
Õnneks pole raha maa pealt kadunud! Otsin sponsoreid ja stipendiume. Leidsin stipendiumi, mida annab välja Haridus- ja Teadusmininisteeriumi Sihtasutus Archimedes, kes saaks minusuguseid toetada. Õppelaen aitab ka pisut.
Kui ma kevadel eksameid käisin tegemas, leidus mitu head inimest, kes minusse uskusid ja mind toetasid.
Esimesel aastal tahaksin tegelda ainult õppimisega. Hiljem proovin leida õppimise kõrvalt tööd, et elamiskulusid katta.
Kui kallis see elamine Helsingis ikkagi on?
Kõik kulud kokku on 7519 krooni kuus ehk 67 671 krooni aastas. See on minimaalne raha, ilma milleta ei saaks õppida.
Ja kui sa seda raha ei leia?
Siis ma sinna õppima minna ei saa, sest meie perel seda raha mulle anda ei ole ja ühe kuuga ma ka suurt teenida ei jõua.
Seleta palun lahti, miks peaks keegi selle 67 000 krooni just sinule kui tulevasele kirikumuusikule andma?
Esiteks: kirikumuusika eriala võimaldab mul õppida väga paljusid aineid. Üks koht, kus tahaksin töötada, on kool. Tahaksin kindlasti solfedžot ja laulmist õpetada. Leian, et minu lai muusikaline silmaring võimaldaks neid aineid kindlasti hästi edasi anda.
Teiseks: kujutan oma tegevust tulevikus ette just Viljandis.
Kolmandaks: Archimedese stipendiumi saamise üks tingimus on pärast õpingute lõppu Eestisse tagasipöördumine.
Ja neljandaks: viie ja poole aasta pärast ei ole palgavahe Eesti ja Soome vahel enam nii suur, et sellepärast sinna tööle jääda. Igal juhul arvan, et minu õppimisele kulutatud raha on kasulik investeering.
Kas ma saan õigesti aru, et sa tuleksid ka Viljandi Muusikakooli lapsi õpetama?
Kui mul selline võimalus avaneks, siis igal juhul.
* * *
Pääsukesed siin all järve kohal muudkui tiirutavad. Sügisel lahkuvad nad lõunasse, sina põhja poole. Kevadel tulevad pääsukesed tagasi...
Elulugu
Dagmar Rannak on sündinud 29. septembril 1985 Viljandis.
1994. aastal asus õppima Viljandi Muusikakooli, mille lõpetas 2001. aastal.
Aastatel 1993—2004 õppis Viljandi Maagümnaasiumis.
Aastate jooksul on Dagmar Rannak kuulunud mitmesugustesse Viljandi muusikalistesse kollektiividesse klaverisaatja või lauljana.
2004. aasta suvel õnnestus tal pääseda õppima Helsingi Sibeliuse Akadeemiasse.