Kommentaar: Iga inimese hing igatseb armastust

Juuni keskel Viljandis aset leidnud üleriigilise puuetega inimeste kultuurifestivali jälgides hakkasid minus helisema omaloodud luuleread:

On igaühel siin ilmas koht
ja oma ülesanne täita,
kuid erinev on hingemaht ja seda välimus ei näita.

Millise hingepalanguga tantsis Põlvamaalt tulnud Helin Vals, kelle keha pikkus ei ulatu meetrinigi!

Iga saalisolija sügavamaid hingekeeli puudutas kindlasti võrukeste aeroobikakavas kaasa teinud väga raske liikumispuudega Tiia Savila.

Süda ahhetas ka, kui nägin, kui keerulise rütmistruktuuriga hip-hopi stiilis esines laval Ly Kukk Pärnumaalt. Süda ahhetas sellepärast, et Ly on kurt, aga kogu ta keha rõõmutses muusika rütmis.

Imekaunis toon paitas kõrvu ja südant, kui laulis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu naisansambel (juhendaja Leili Sarapuu). Eriti nauditavalt musitseerisid solistid Ene Raissar ja Kerti Kollom.

Või millise sära ja siirusega esitas oma laule Pärnu Pimedate Ühingu trio Laulumaiad (juhendaja Taimi Laitus)! Solist Rita Piki kauni tämbriga hääl võlus publikut juba eelmiselgi festivalil. Seda suurem oli rõõm täheldada laulja arengut sügavuti vabama musitseerimise suunas.

Süda täitus rahuga, kui Põlvamaalt kohale sõitnud Jaak Eenloo mängis suupillil šoti traditsionaali «Amazing Grace».

Peenelt ja väga tundlikult luges oma luuletusi ja mängis klaveripalu Reet Post Viljandist.

Kogu lava lõi helendama, kui Jõgeva Haigla Päevakeskuse näitering (juhendajad Maarika Tehvan ja Laile Sukk) kandis ette oma kava «Meenutusi lapsepõlvest». See oli puhas ja siiras.

Hing vakatas, kui luuletust luges Urve Orav Pärnumaa Kurtide Ühingu pantomiimigrupist (juhendaja Mati Kartus).

«Mu süda, ärka üles ja kiida Loojat lauldes» — selle koraalipärase vaimuliku rahvalauluga alustas oma esinemist «Usk, lootus, armastus» Pärnumaa Pimedate Ühingu ansambel Rannapiigad (juhendaja Inda Orissaar). Milline pühalik vaikus valitses saalis! Niisugune hardunud kuulamine kinnitas, et iga inimese hing igatseb ilu, headuse, usu, lootuse ja kõige enam armastuse järele.

Tartu ansambel Lauluviis (juhendaja Ave Maria Sild) on aastaid pakkunud kuulamis- ja vaatamisrõõmu. Nii ka tänavu. Hea hoo ja energiaga esitas ta oma sõnalis-muusikalise kava «Pensionär — inimene või kerjus».

Imetlusväärne oli Tartu Sclerosis Multiplexi Ühingu näitetrupi esinemine. Nii selget ja puhast eesti keelt ei kuule tihti professionaalseski teatris. Ja kui teravmeelne oli näidendi «Kullapalvik ehk Hullud päevad» tekst (autor ja lavastaja Lembit Eelmäe)!

Mällu sööbisid Maire Reieri seesmiselt läbi elatud lugemised Mats Traadi «Harala elulugudest». Kava esitas Eesti Kogelejate Ühingu näitetrupp.

Vändra Piirkonna Erivajadustega Inimeste Seltsi esindanud Mall Jürjo köitis publiku meeli oma suupilli- ja bajaanimänguga.

Viljandimaa invateatri Karlanda etenduses «Uus kübar» väärisid äramärkimist kahe näitleja, Maarika Palitsi ja Leo Saavani igati tublid osatäitmised ja kaunis lavakujundus (kunstnik Malle Saarelaid).

Festivali kõige professionaalsemat vaatemängu pakkus Läänemaa Puuetega Inimeste Koja invateater (juhendaja Aivo Paljasmaa), kes tõi lavale Oskar Lutsu naljamängu «Kalevi kojutulek». See oli festivali esimene etteaste ning osutus väga puhtaks avaakordiks.

Need kõik olid elamused, mis puudutasid hinge. Tänu ja kiitust väärivad aga kõik, kes kolmel päeval Viljandi kultuurimaja laval lubasid oma andest osa saada.

Teist aastat jagas žürii (Elle Are, Altmar Looris, Enn Meiesaar ning allakirjutanu) parematele vabariigi valitsuse eraldatud häbiväärselt väikest rahasummat 10 000 krooni.

Viljandimaa esinejaile jätkus samuti pisut. 500-kroonise auhinna said invateater Karlanda ja üksikesineja Reet Post.

Jätkugu kõigil Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoja töötajail selle äärmiselt vajaliku ürituse elushoidmiseks jõudu ja tahet! Järgmisel aastal on ees juba kümnes niisugune festival.

Ja neile, kelle hallata on rahakott, ütlen:

Mis kasu suurest ahnusest, kui hinges puudu lahkusest!
Mis kasu tähtsaist seadusist, kui aimu pole headusest!