Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/02/17/15143785t1h73b0.png)
PÕHISEADUS ütleb, et Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Ametivalik on üks tähtsamatest otsustest, mida inimesed oma elu jooksul teevad, sest sellest sõltub nende edasine elu. Õigus vabalt valida tegevusala annab seega igaühele õiguse kujundada oma elu iseenese soovide kohaselt.
Kahjuks ei lähe kõik soovid täide ning mõned unistused jäävad täitumata, sest pole võimalik takistustest üle saada. Nii on ka ametivalikuga.
Enamiku töökohtade puhul on kehtestatud nõuded või piirangud, mis annavad võimaluse vaid valitutele. Peamine nõue on kvalifikatsioon. Takistuseks on konkurents: tööandja valib parima töötaja. On hulk teisigi tingimusi, mis seavad teatud ametitesse asumisele piirid. Näiteks inimese tervislik seisund, vanus või mõni muu asjaolu, mis töötamise välistab või raskeks teeb.
Nagu öeldud, on karjääri valik keeruline. Loomulikult võib mõni inimene juba lapsepõlves teada, kelleks ta saada tahab, ning see annab talle võimaluse loodetu nimel töötada. Tänapäeval on aga ameteid rohkesti ning õige leidmine on seetõttu üpriski raske.
Igaühel on oma soovid ja vajadused ning ettekujutus õnnelikust elust. Tõenäoliselt nende põhjal otsuseid tehaksegi. Siiski jääb see otsustamise raamistik puudulikuks, sest ei arvestata teisi olulisi asjaolusid ja vajadusi, mida ehk veel enesele teadvustatud pole, nagu tööga rahulolu või töö ja pere vahekord. Seetõttu võivad valikud osutuda edukaks, kuid ei tee õnnelikuks.
Lisaks võivad valikute tegemist takistada mitmesugused tulevikuga seotud hirmud või on otsustamine iseenesest inimesele raske. Viimane võib tuleneda sellest, et ei olda harjunud ise oma elu juhtima — vanemad on seni olulised valikud ära teinud või on koolis ranged soovitused, mis ei lase noortel endi soove arvestada.
SELLEKS ET teha otsuste tegemine inimesele tõhusamaks, on välja töötatud karjäärinõustamise teenus. Selle peamine eesmärk on inimese kompetentsuse tõstmine, nii et ta oleks ise võimeline realistlikke otsuseid langetama ja muutustega toime tulema. Nõustamise eesmärk ei ole pakkuda lahendust, kellena inimene hakkab töötama. See pakub üksnes raamistiku, mis aitab teha mõistlikke otsuseid.
Et teha head otsust, on vaja teada, mida ma tahan, kas ma suudan seda saavutada ja kas ma olen selleks võimeline. Samuti on väga tähtis teada, kuidas on võimalik oma eesmärke täita: milline ma olen, mida on vaja ise teha, kellega on vaja kontaktis olla ning kui palju selleks võib aega kuluda.
Kokkuvõtvalt öeldes aitab karjäärinõustamine inimesel saada paremat pilti iseendast, oma võimetest ning võimalustest, kuidas soovitud suunas areneda. Seega on see abiks tõhusamate valikute tegemisel.
Praegu astuvad koolilõpetanud kõrgkoolidesse ja kutsekoolidesse ning planeerivad oma edasist elu. Aeg on näidanud, et tagantjärele leitaks endale sobivam eriala. Ka leidub noori, kellele on nende valikud üle jõu käinud. Palju on õpingute katkestajaid kutsekoolides, kuid ka ülikoolides on üsna suur tudengite väljalangevus ning liikumine ühelt erialalt teisele.
ÕIGEMATELE valikutele jõuab palju kiiremini lähemale karjäärinõustamise teenust kasutades. Viljandimaa Noortekeskuses on karjäärinõustamisega tegeldud juba 2001. aastast. Selle aja jooksul on aidatud paljudel noortel iseennast leida. Samuti on nõustamise vastu huvi tundnud paljud lapsevanemad.
Karjäärinõustamisega tegeldakse Viljandimaa Noortekeskuses suvel esmaspäevast neljapäevani kella 14—17. Infot saab küsida telefonidelt 433 3997 ja 507 1599 ning e-posti teel aadressil heiki.jarveveer@mail.ee.