Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2441321t1hdce3.jpg)
Janno Hansson on neljandast eluaastast alates lastekodus elanud, kuid nüüd lõpetab ta kooli
ja peab oma eluga ise hakkama saama.
Janno on läbi käinud mitu lastekodu. Esimene nendest oli Abja, kus ta oli ühe aasta. Järgnes Hellenurme, kus ta elas juba kauem - kaks aastat. Seejärel oli ta kolm aastat Kuigatsi eriinternaatkoolis. Pärast seda asus ta elama Viiratsi lastekodusse ning hakkas käima Valuoja põhikoolis.
Mai lõpul sai Janno 21-aastaseks ning praegu õpib ta Valgamaa Kutseõppekeskuses autoremodilukksepaks.
Sai endale tugiisiku
«Lastekodus on palju lapsi ja igaühel on oma huvid, mistõttu kokkulepet on raske saavutada,» ütles Janno lastekodu ja päriskodu võrreldes. «Peale selle on üsna harva võimalus päris omaette olla.»
Et Janno elukoht tihti muutus, pole tal ka eriti sõpru. «Kuigatsis sain kokku esimeses lastekodus, Abjas, käinuga.»
Janno on osalenud ümber Viljandi järve jooksul ning käinud lasketiirus ja vibutrennis. Üheski trennis ei ole ta eriti kaua olnud, sest on alade vastu kiiresti huvi kaotanud.
1991. aastal sai Janno endale tugiisiku, kellega ta tutvus kasvataja kaudu. Tänu tugiisikule, keda kasvandik ise nimetab kasuemaks, pääses ta lastekodust rohkem välja ja sai ilma näha.
«Kui ma oleksin oma emaga, ei oleks mul nii head elu nagu praegu, sest temal ei ole nii head sissetulekut,» lausus Janno. Emaga ta ei suhtle, kuid vanaemaga saab hästi läbi. Vahepeal ei teadnud nad teineteisest paar aastat midagi, kuid viimasel ajal on nad rohkem kohtuma hakanud.
Tuleb ise hakkama saada
Lastekodus olles käis Janno mitmel reisil, enamasti lähemates riikides. Kõige kaugem reis viis Norrasse.
«Lastekodus olles sai igal pool käidud ja tänu sellele julgen ellu astuda,» arvas Janno. «Praegu on elu rööpas. Ametlikult saan oma elu peale 1. juulist, kui lõpetan kooli.»
Maie Rannala sai Janno kasvatajaks üheksa aastat tagasi, mil poiss Viiratsi lastekodusse tuli.
Tema arvates on lastekodulastel elus raske sellepärast, et nad elavad koos ning hiljem ei oska üksi hakkama saada. Nad ei tunne pere eelarvet, ei oska rahaasjadega toime tulla ja elamiseks kõige tähtsamaid valikuid teha.
Janno kasuemagi ütles, et enne tuli poisile mõttesse sülearvuti kui küttepuud. Kuid kasvataja pidi tunnistama, et Janno oskab tänapäeva infoühiskonnas asjad väga hästi korda ajada.
Janno ise ütles, et tavaliselt mõtleb ta enne suurt ostu alati, kas tal on piisavalt raha. Järelmaksuga ostmise võimalus võib küll meelitav näida, kuid arutlemata, kas lähemal ajal sissetulekuid on, võib hiljem raha kogumine üpris raskeks kujuneda.
Kasuema ostis korteri
Pärast seda, kui ta on kooliga lõpule jõudnud, kavatseb Janno tööle minna. Valgamaa Kutseõppekeskuse kaudu on ta juba kaks korda praktikal käinud ja selle kestel tööandjatega häid suhteid loonud.
«Ei ole mingi probleem tööle saada,» arvab tulevane autoremondilukksepp.
Tehnikas paistab Jannol taipu olevat. Oma korterisse on ta konstrueerinud puldiga seadme, mille abil lampi sisse ja välja lülitada.
Oma elu alustamisele aitab kindlasti kaasa see, et kasuema ostis Jannole Viljandi järve lähedale korteri. See on küll väike, kuid remont on korteri üsna koduseks muutnud.
Kasuemaga saab Janno päris hästi läbi, kuigi kasuema ütles, et mida väiksem poiss oli, seda lihtsam, mida suurem, seda raskem on omavahel suhelda.
Sünnipäevakõnes tänas Janno lähedasi ja kasvatajaid. «Tänan kasuema, kes mulle sellise elutee on andnud, võttes vastu otsuse mind kasvatada,» ütles ta.