Nukufestival pakub mõõtu

Viieaastane Catherine Raudvere kippus koos oma emaga kõikidele festivali etendustele. Pärast oli laps muljetesse mattunud. ««Kiki ja Miki» etendusel oli pisaraid pritsiv lill ja ilusa seelikuga kärbseseen, kes tegi igasuguseid tsirkusetrikke. Gustavsonide pereteatri nukkude kontserdi ajal naersin nii, et kõht kõveras. Tore oli ka see, et mind kutsuti lavale nukuga mängima ja ma sain olla kohe pärisnäitleja. Kolmandal päeval oli väga kurb etendus õnnelikust printsist. Emme nuttis ja minul tulid ka pisarad silma,» vadistas ta. Foto: Vilma Ilves

Tänavune nukuteatrite festival «Teater kohvris» langes tähelepanuväärsele ajale: 20. mail 75 aastat tagasi kogunesid Prahasse 11 Euroopa riigi nukuteatritegijad, nende seas Eestist pärit Alla Orav.

Sellel päeval pandi alus maailma vanimale teatriorganisatsioonile, nukuteatrite rahvusvahelisele liidule UNIMA. Nüüd on UNIMA rahvuslikke keskusi üle 60 ja need asuvad kõigil kontinentidel.

Kuigi Eesti Riikliku Nukuteatri side UNIMA-ga sai alguse juba 1958. aastal ja legendaarne nukuteatri isa Ferdinand Veike oli palju aastaid UNIMA Nõukogude Liidu Keskuse asepresident, täitus UNIMA Eesti Keskusel jaanuaris alles viis iseseisvat tööaastat.

UNIMA juubeli tähistamine kulmineerub UNIMA nädalaga Tallinnas 29. maist 5. juunini, mil etendusi annavad peaaegu kõik n.-ö. ametlikud Eestis tegutsevad nukuteatrid.

Viljandi festival oli tänavu avalöök

Tagantjärele tundub isegi sümboolne, et Viljandi festivali esimene päev oli pühendatud neile truppidele, kes ei ole end suures nukuteatrimaailmas veel näidanud, kuid kuulduste järgi tegutsevad lasteaedades ja koolides üsna agaralt.

UNIMA tiiva alla kogunenud teatrid on mitut puhku muretsenud, kuidas mõjutavad need trupid Eesti nukuteatri (ja lasteteatri) mainet ning milline on nende etenduste tase. Nüüd pakuti neile head võimalust ennast nukuetenduste laadal näidata.

Festival ise oli tore ja mitmekesine, täis üllatusi. Siiski jäi kripeldama mure Eestis aset leidvate nukuteatrifestivalide ja -päevade tuleviku pärast.

Juba kaheksandat korda korraldatud Viljandi festival peaks igal juhul edasi kestma ja muutuma veel rahvusvahelisemaks. See aga tähendab senisest suuremat toetust nii Kultuurkapitalilt kui teistelt võimalikelt aitajatelt. Ega asjata tulnud seekord loobuda Rumeenia teatrist. Hea rahvusvaheline festival on aga kõige odavam ja parem koolitus.

Ka Eesti Riiklik Nukuteater korraldab rahvusvahelisi festivale «Noor sajand», kuid sinna pole meid, enamjaolt siiski harrastus- ja poolprofessionaalseid nukutruppe, kutsutud. Nagu ka Läänemeremaade nukuteatrite festivalile, mis seekord toimus Tamperes ja kus Eestist osales Eesti Riiklik Nukuteater lavastusega «Kunksmoor». Vaid 2001. aastal Slupskis esindas Eestit Viljandi Nukuteater «Pöial-Liisiga».

Lisaks Viljandi festivalile leiavad üle aasta aset festivalid Kärdlas («Suur sirmik») ja ka tänavust kuuendat UNIMA nädalat Tallinna vanalinna päevade ajal võib pidada festivaliks.

Igal festivalil oma koht

Rahastamise seisukohast jäi arutelul kõlama mure, kas suudetakse kõik Eesti festivalid kinni maksta. Kas neid pole liiga palju?

Siiski tõdeti, et igaühel neist on Eesti kultuuripildis oma koht ja ülesanne.

Viljandi festival on nagu õpikoda, üksteiselt mõõduvõtmise paik ja inspiratsiooni allikas.

Margit Aasmaa Kehra Nukust ütles näiteks nii: «Viljandi festivali nimel teeme kogu aasta tööd ja näeme vaeva, et kokku saada, ennast näidata ning teisi vaadata.»

See näitab, kes me oleme ning kus me Eesti nuku- ja lasteteatripildis asume.

Hoopis teine ülesanne on «Suurel sirmikul" Kärdlas. Algul oli see järelkasvu festival, saartel tegutsevate (harrastus-)truppide ülevaatus. Lisaks Kärdla Nukuteatrile võttis sellest külalisena osa ikka ka mõni teater mandrilt, et noortel nukukunstihuvilistel oleks, kellelt õppida.

Kuid ei tohi unustada seda noort publikut, kes festivalietenduste ajal alati saalid täidab. Hiiumaa lastele teatrielamuse pakkumine peakski kujunema tulevikus Kärdla festivalile määravaks. Meretagusesse riiki nii tihti ei jõuta.

Kas siin ei saaks lisaks kultuuri rahastavatele organisatsioonidele oma õla alla panna näiteks regionaalarengu fondid?

UNIMA päev(ad) Tallinna vanalinna päevade ajal on samuti festival, kuhu teatrid tulevad ennast näitama, mitte teisi vaatama. Vaatajateks on Tallinna elanikud ja turistid, kes ehk ei teagi, et peale Eesti Riikliku Nukuteatri eksisteerivad siin ka teised nukuteatrid ja -trupid.

Tallinna kui turismilinna arvestades pole välistatud uute kontaktide teke, mis võib ühe või teise teatri Eestist kaugemale viia nii oma tööd tutvustama kui ka teistelt õppima.

UNIMA

UNIMA (Union Internationale de la Marionette) on rahvusvaheline nukuteatrite liit, mis asutati 1929. aastal Prahas. Organisatsioon ühendab kogu maailma inimesi, kes aitavad kaasa nukuteatrikunsti arengule.

Organisatsiooni tegevust juhib 18-liikmeline täitevkomitee, kes valitakse iga nelja aasta tagant UNIMA kongressil.

UNIMA Eesti Keskus asutati jaanuaris 1999 ning sinna võivad kuuluda kõik nukuteatriga tegelejad ja selle tegevuse toetajad.

Allikas: UNIMA kodulehekülg