Abi kõige nõrgemale

SOTSIAALDEMOKRAADID ja ametiühingute esindajad on mitmel pool, muu hulgas «Sakala» veergudel väitnud, nagu hakkaks riik kõigilt töövaidlejatelt kohtus riigilõivu nõudma. See väide on vale! Tegelikkuses peavad riigilõivu tulevikus tasuma vaid need inimesed, kelle sissetulek seda võimaldab.

Riik käsitleb edaspidi igaüht just tema majanduslikule seisukorrale vastavalt. Lisaks hakkab riik praegu Riigikogus arutusel oleva õigusabi seaduse järgi majanduslikult kehvemas seisus olevatele kodanikele ka senisest suuremas mahus õigusabi pakkuma, et inimesed end kohtus tõesti kaitsta saaksid. Kohtusse pöörduja esitab taotluse riigilõivust vabastamiseks ning kohus otsustab igal juhul eraldi, kas inimene peab lõivu tasuma või mitte.

Praegu on riigilõivust vabastatud kõik töövaidlused. Lõivu ei pea maksma elatist taotlev üksikvanem ega sadu tuhandeid teeninud juht, kes vaidleb tööandjaga ametisse ennistamise üle. On iseenesestmõistetav, et lapsele söögiraha taotlev vanem ei ole võimeline kohtuvaidluse eest raha maksma, kuid kas ka sadu tuhandeid teeniva juhi kohtukulud peaksid jääma maksumaksja, see tähendab meie kõigi kanda?

MEIE VASTUS on ei. Abi peab jõudma nendeni, kes seda vajavad, mitte valimatult kõigini. Loomulikult vabastab kohus lõivust paljulapselise pere isa, kes saamata jäänud töötasu taotleb, ja koduse üksikema, kes lapse isalt elatisraha saada tahab. Lõivust vabastamiseks peab aga olema alus, see ei saa laieneda kõigile.

Samamoodi ei ole sotsiaaltoetusi mõtet jaotada ühtlase ja õhukese kihina nii rikastele kui vaestele. Nii kulutataks vaid kergemeelselt ära raha, millega saaks tõhusamalt aidata neid, kel tõepoolest abi vaja.

Vähemkindlustatud inimene saab kohtult taotleda ka enda vabastamist kohtutäituri kulude tasumisest. Ainult sellest ei ole ju abi, kui kohus kellegi kasuks otsuse langetab. Otsus tuleb ka ellu viia ja seejuures on tegev kohtutäitur, kes samuti oma tööd tasuta ei tee.

Uus süsteem tähendab senisest suuremat abi vähemkindlustatutele: selle raha arvelt, mis laekub jõukamatelt, kes lõive tasuda suudavad, saab riik pakkuda majanduslikus kitsikuses olijaile muid hüvesid, muu hulgas abi kohtumenetluses.

Sageli ei saaks lihtne inimene oma õiguste kaitsmisega kohtus ise hakkama. Siinkohal tuleb appi riik, kes võimaldab edaspidi advokaadi palgata ka neil, kes advokaaditasu kohe omast taskust maksta ei suuda.

SOTSIAALDEMOKRAADID ja ametiühingute liidrid on väit-nud, nagu muutuks tööandjalt tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud tervisekahjude kord töötajavaenulikuks ja raha kättesaamine keeruliseks.

Seegi ei vasta tõele! Erinevalt seni kehtinud korrast võimaldab võlaõigusseadus töötajal nüüdsest nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist. Samuti laienevad oluliselt töötaja võimalused tööandja süü tõestamiseks. Kokkuvõttes tähendab see seda, et edaspidi muutub tööandjalt tervisega seotud kahjude sissenõudmine hoopis lihtsamaks ja töötajasõbralikumaks.

Kõne all olev tsiviilkohtupidamise seadustik on Riigikogu menetluses koos täitemenetluse seadustiku ja riigi õigusabi seadusega. Nende kolme seaduse rakendumisel tekib Eestis täiesti uus tsiviilkohtupidamise süsteem, mis on praegusest palju paindlikum ja inimsõbralikum.

Praegune tsiviilkohtumenetlus ei taga igaühele reaalset võimalust oma õigusi kohtus kaitsta. Meie eesmärk on muuta kohtupidamine Eestis inimsõbralikuks, lihtsamaks ja kiiremaks mitte ainult paberil, vaid ka tegelikkuses.